Head seltsikaaslased!

Valime jälle emakeeleõpetuse aasta sõbra.

Kandidaate saab esitada postiloendi kaudu või e-posti teel info@eeselts.edu.ee kuni 27. oktoobrini 2023.

EESTI EMAKEELEÕPETAJATE SELTSI AUNIMETUSE “EMAKEELEÕPETUSE SÕBER” STATUUT

 Aunimetus tehakse teatavaks ja antakse üle EESi sügispäevadel 3.-4. novembril 2023 Tallinnas.

Juhatuse nimel 

Kaja Sarapuu

Eesti kirjanduse olümpiaad tuleb taas, seekord nimega eesti kirjanduse võistlus „RÄNDAJA“ 

Eesti Emakeeleõpetajate Selts korraldas 2021. aasta sügisel esimest korda koolinoorte mõõduvõtmise eesti kirjandusest. On rõõm teada anda, et eesti kirjanduse teemaline võistlus „Rändaja“ toimub ka 2023/2024. õppeaastal. Teema: Lydia Koidula (180. sünniaastapäev) ja Mehis Heinsaare (50. sünnipäev) elu ja looming.

Kuna kummagi autori looming pole liiga suur, tuleb käsitlemisele nii Koidula kui Heinsaare puhul kogu nende looming. Kasuks tuleb ka mõlema autoriga seotud elulooliste detailide tundmine, selleks on abiks näiteks film „Pingeväljade aednik“ (2021; vaadatav Jupiteris) ja raamatud Malle Salupere „Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel“ (Tänapäev, 2017), „Lydia Koidula“ (Ilmamaa, 1994). Et Koidulast pole võimalik rääkida kultuuriloolise taustata, siis on mõistlik ehk lehitseda ka raamatuid Mart Laar „Johann Voldemar Jannsen. Elu ja töö“ (Read 2019), „Laulupidu. Jannsen ja Koidula. Avatakt“ (Tartu 2019) jt. Kindlasti on kasulik ka uuenenud väljapanekuga Koidula muuseumi külastamine Pärnus. 

Olümpiaad on eestikeelne, osaleda võivad kõikide Eesti koolide 9. – 12. klassi õpilased (ka venekeelsed koolid, eelduseks on eesti keele oskus). 

Õpilasi hinnatakse kahes vanusegrupis: 9.-10. klassi õpilased (I, II ja III koht) ning 11.-12. klassi õpilased (I, II ja III koht). 

Olümpiaadil osalevad 3-liikmelised võistkonnad. Võistkonnad võivad olla erinevatest klassidest, aga arvestuse aluseks on klass, kus õpib vanim võistkonnaliige. 

Olümpiaadi eelvoor on veebipõhine, iga kool võib panna välja ükskõik kui palju võistkondi, aga juhendaja-õpetaja peab tagama, et õpilased saavad töö sooritada arvutiklassis vm kontrollitud keskkonnas, kus ebaausad võtted (näiteks kõrvaliste isikute kaasamine vms) on välistatud. Igal võistkonnal peab olema vastutav juhendaja-õpetaja. 

Kõik võistkonnad peavad ennast registreerima hiljemalt R, 12. jaanuariks 2024. 

Registreeruda saab siit: https://bit.ly/eestikirjandusRandaja2023 

Veebipõhine eelvoor avaneb internetis N, 1. veebr kell 14.00 – 15.30; juurdepääsuks vajalik info saadetakse iga registreerunud võistkonna juhendajale kaks päeva varem e-kirjaga. Eelvoorus on 20 küsimust nii Lydia Koidula kui Mehis Heinsaare elu ja loomingu kohta ning vastuste põhjal selgub paremusjärjestus, mille alusel saab lõppvooru 10 (9.-10. klass) + 20 (11.-12. klass) meeskonda. Lõppvooru kutsutakse 30 parimat võistkonda üleriigilise pingerea alusel, aga ühest koolist ainult parima tulemuse saavutanud võistkond (eraldi arvestus mõlemas vanuseastmes). 

Lõppvoor toimub L, 6. aprillil 2024 kell 12.00 Pärnus või Tallinnas (koht täpsustub). 

Lõppvoor on mnemoturniiri-laadne: võistkonnad vastavad kirjalikult, seejärel saab roteeruvalt iga meeskond üks kord vastata suuliselt. Õige vastus selgub kohe žürii kommentaaridest. Kirjalikud vastused hinnatakse jooksvalt ja nende põhjal kujuneb paremusjärjestus. Ka lõppvoorus on 20 küsimust. Lõppvooru küsimused on ühised, arvestus vanuseastmeti erinev. 

Žürii on kolmeliikmeline: EESi juhatuse esimees Kaja Sarapuu, kirjanik Mehis Heinsaar + Koidula muuseumi direktor Elmar Trink. 

Kõik lõppvooru jõudnud õpilased saavad osalemist kinnitava diplomi. Kuulutatakse välja I, II ja III koht kahes vanuseastmes (9.-10. klass ja 11.-12. klass). Auhinnaks on autogrammiga raamatud, kinkekaardid jm. 

Kontaktisik lisaküsimuste tekkimisel on EESi juhatuse liige Anu Kell; anu.kell@gag.ee 

Lugupeetud peaminister Kaja Kallas ja rahandusminister Mart Võrklaev

Avalikkuseni jõudnud info 2024. aasta riigieelarve läbirääkimistelt on sundinud õpetajate kõneisikuid pöörduma teie poole, et väljendada õpetajaskonna seisukohti valmiva riigieelarve kohta. 

Palume austada valimisprogrammide põhjal sündinud koalitsioonilepingus avalikkusele antud lubadusi. 

Eeskätt rõhutame järgnevat.

Palume kinni pidada lubadusest tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120%-le keskmisest palgast. Mõistame, et riigi rahaline olukord on keeruline. Pakume lahenduseks, et 2024. aastal suureneb õpetajate alampalk reaalpalgana vähemalt mõne protsendi ulatuses. Samas palume, et paralleelselt esitatakse nägemus, kuidas 2027. aastaks tõuseb õpetajate töötasu ilma ületunnitööta 120%-ni keskmisest palgast. Koalitsioonilepingus on lubatud luua haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga. Palume, et nimetatud mudelid töötataks välja hiljemalt 2024. aasta varakevadeks. Nimetatud tegevuste eesmärk on vältida pädevate õpetajate lahkumist õpetajatöölt, toetada eestikeelsele õppele üleminekut ning hoida ära õpetajate järelkasvu põua süvenemist. 

Palume austada ülikoolidega sõlmitud kokkulepet, et riik suurendab kõrghariduse tegevustoetust järgneval kolmel aastal 15%, ning austada lubadust, et riik investeerib avalikke vahendeid teadus- ja arendustegevusse 1% SKP-st. Kõrgkoolide rahastamine peab tagama teadmusühiskonna jätkusuutlikkuse. Ühiskonna valitsemine peab olema kõigis aspektides teaduspõhine. Ka õpetajate järelkasv sõltub paljuski kvaliteetsest erialasest kõrgharidusest ja õpetajakoolitusest. 

Madis Somelar, õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator

Kersti Veskimets, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu liige

Külli Arand, Eesti Klassiõpetajate Liidu liige

Liia Jung, Kunstihariduse Ühingu juhatuse liige

Jaanus Kann, Eesti Muusikaõpetajate Liidu juhatuse esimees

Raili Vilt, Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühenduse esindaja

Meri Heinsalu, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu juhatuse liige

Liis Reier, Eesti Ajaloo-ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi liige

Anu Kell, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige

Elbe Metsatalu, Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Seltsi juhatuse esimees

Heli Mänd, Kunstihariduse Ühingu juhatuse liige

Kaja Sarapuu, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees

Hele Kiisel, Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühenduse esimees

Aiki Jõgeva, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu juhatuse liige

Ingrid Prees, Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse esimees

Kristel Tamm, Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühenduse esindaja

Ingrit Keerma, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse liige

Eva Viidemann, Vene Keele Õpetajate Seltsi esimees

Ülle Seevri, Eesti Geograafiaõpetajate Ühingu juhatuse esimees

Kristi Vahenurm, Inglise keele Õpetajate Seltsi juhatuse liige