Arhiiv kuude lõikes: aprill 2022

EES korraldas 1. eesti kirjanduse olümpiaadi

Laupäeval, 2. aprillil toimus eesti kirjanduse olümpiaadi lõppvoor Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Eelvoorust võttis osa 86 võistkonda üle kogu Eesti, lõppvooru sai nendest 30, kellest 28 oli laupäevases lõppvoorus kohal.

Lõppvoor korraldati klassikalise mälumängu formaadis, kus võistlejad vastasid alguses kirjalikult, siis roteeruvalt suuliselt (iga võistkond üks kord) ja vastust kommenteerisid žürii liikmed Maarja Vaino ja Andrus Kivirähk. Päikeseline laupäev möödus emotsionaalselt ja heatujuliselt, üritust nautisid nii osalevad õpilased, korraldajad kui žürii liikmed.

Jagan mõned emotsionaalsed mõtted osalejatelt:

Ütlesin juba novembris oma tiimikaaslastele, et tõotab tulla huvitav talv, ja nii see oligi. Olümpiaadil osalemine ja selleks valmistumine äratas minus mingil määral uuesti armastuse lugemise vastu. Avastasin õppimise käigus enda jaoks paar sellist teost, mis on saanud mulle väga südamelähedaseks ja mida tahan juba tulevikus veel ja veel lugeda. Eesti kirjandust jään lugema ja propageerima ka edaspidi, olen juba välja otsinud järgmised eesti kirjanikud, kelle loominguga kavatsen tutvuda. (Mia-Maria)

See oli täiesti uskumatu teekond ning ma ei kahetse absoluutselt, et loovutasin mõned-kümned õhtud väljas tšillimist raamatulugemisele. Kõik see, teoste vahel seoste leidmine ja nende analüüsimine, andis mulle väärtusliku kogemuse, arendas mu mõttemaailma ning pani ka ümbritsevat teise pilguga vaatama. Võtan selle teekonna kokku Kivirähki „Maailma otsas“ tegelase Vooremäe sõnadega: sai nutta ja sai naerda. (Meliina)

Eelvoor oli jõhker ja see ajas mind nii kohutavalt närvi. Meil oli vastamiseks vaid pool tundi, kuid küsimusi oli matsakalt palju ning need olid mahlaselt pikad. Pärast 10 sekundit oli seega siis 30 minutit möödunud ja mulle ei meeldinud see tunne, mida pärast tundsin. Tungiv soov kogetud tunnet tulevikus vältida saigi sütitavaks, kui saime tiimiga teada, et pääsesime vabariiki.

Milles seisnes sõjaplaan? Ladusime ritta kõik Tammsaare ja Kivirähki teosed ning panime paika kindlad kuupäevad, mis ajaks miski läbi loetud peaks olema. Enamasti siis ühe nädalaga üks raamat, mida reedeti lahkasime. Lahates ei piirdunud me vaid maksa, neerude ja südamega (loe: faktiteadmistega), vaid kaevusime sügavamale, üritades lahti mõtestada ka näiteks ajastut, millal raamat kirjutatud oli. Kui loetu hulk oli juba piisavalt suur, saime hakata teoste vahel paralleele tõmbama. Selline lähenemine oli vajalik kindlustamaks, et me ei ralli raamatust lihtsalt läbi, vaid päriselt üritame mõista, kas me saime aru, mida just lugesime. (Kai-Melli)

Väga lahe üritus oli. Kui järgmine aasta koolis oleks, tahaks kindlasti veel proovida. (Brigitta)

Sellist tagasisidet on suur rõõm lugeda ja see kinnitab veelgi meie tõdemust, et sellist eesti kirjanduse olümpiaadi oli väga vaja. Järgmisel aastal korraldame olümpiaadi samalaadselt: eelvoor novembris 2022 veebipõhine, lõppvoor aprillis 2023 mänguline viktoriinivormis mõõduvõtmine.

Kuulutasime välja ka järgmise aasta olümpiaadi autorid, kellele keskendume: Jaan Kross ja Kristiina Ehin.

Aitäh kõikidele kaasteelistele, kes eesti kirjanduse olümpiaadi korraldamisele nõu ja jõuga kaasa aitasid: Kaja Sarapuu, Ivika Hein, Tiina Brock, Kerli Rhede ja Ingrid Maadvere (GAG), Külliki Kask. Teiega koos pole miski võimatu ja järgmisel aastal jätkame selle üritusega igal juhul. Aitäh ka žürii liikmetele Maarja Vainole ja Andrus Kivirähkile, kes andsid kogu üritusele värvi juurde. Selleaastane kogemus näitas, et huvi oli väga suur ja tagasiside on olnud väga positiivne.

Avaldame ka lõppvooru küsimused-vastused, ehk tahavad õpetajad nendega tutvuda, ning osalejate tulemuste tabeli.

Anu Kell

Pildil EESi korraldusmeeskond ja žürii.

Võistlus käib.