Autori admin postitused

Kevadine supervisioon 20.-21.05.2022 Pärnus

Hea kaasteeline!

Kas ka sina asud kiirustamise virrvarris ja vajad korraks aega, et vaadata endasse, oma töösse? Võib-olla on sul vaja teha valikuid, kuidas minna edasi. Või vajad lihtsalt jõustavat kohtumist kolleegidega?Kutsun Sind eesti keele õpetajate kevadisele supervisioonile, mis sel korral toimub 20. -21. maini suvituslinnas Pärnus.
Päevakava:20. maiSaabumine + lõuna 14.00 – 14.30Supervisioon 14.30 – 16.00paus supervisioon 16.15 – 17.45Õhtusöök Vaba aeg – võimalus minna teatrisseEsimene etenduse valik – “Suvitajad” Teine etenduse valik – “Tantsutund”
21. maiHommikusöök 8.30-9.00Supervisioon 9.00 – 10.30PausSupervisioon 10.45 – 13.00Kojusõit
Tänu EESi toetusele maksab supervisioon Sulle 55 eurot (hinnas supervisioon, ööbimine, hommikusöök, lõunasöök), koos teatripiletiga 70 eurot.

Supervisioon on regulaarne tööalane nõustamine, kus turvalises grupis leitakse vastused tööalastele väljakutsetele, probleemidele ja toetatakse professionaalset enesearengut. 

Supervisioonis tegeletakse eelkõige nende asjadega, mis on iseenda jaoks vajalikud, mis puudutavad emotsionaalselt, vajavad lahendamist või arendamist. Koos superviisoriga lepitakse kokku sihid ja eesmärgid, mida on vaja lahti mõtestada. Supervisioon töötab tegevuslikke meetodeid kasutades – reflekteerides, rolle vahetades, kogedes, kõrvalt vaadates, see ergutab nägema uusi lahendusi, vabastab loovuse, elutarkuse, rõõmu oma tööst.

Miks tulla supervisiooni?

  • Koolis on vahel kõike nii palju, et enam ei jaksa, lained löövad üle pea kokku…
  • Kuskilt oleks vaja saada energiat, jõudu, arusaamist, uut vaatenurka. 
  • Vaja on aega iseendasse vaatamiseks.
  • Tunned ärevust, läbikukkumist, jõuetust, eemaletõmbumist.
  • Töö on, aga elu pole.
  • Ei taha enam heal meelel tööle minna.

Pane ennast kirja siin!
Kevadiste tervitustegaEpp Priimägi+372 5662 6833

EES korraldas 1. eesti kirjanduse olümpiaadi

Laupäeval, 2. aprillil toimus eesti kirjanduse olümpiaadi lõppvoor Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Eelvoorust võttis osa 86 võistkonda üle kogu Eesti, lõppvooru sai nendest 30, kellest 28 oli laupäevases lõppvoorus kohal.

Lõppvoor korraldati klassikalise mälumängu formaadis, kus võistlejad vastasid alguses kirjalikult, siis roteeruvalt suuliselt (iga võistkond üks kord) ja vastust kommenteerisid žürii liikmed Maarja Vaino ja Andrus Kivirähk. Päikeseline laupäev möödus emotsionaalselt ja heatujuliselt, üritust nautisid nii osalevad õpilased, korraldajad kui žürii liikmed.

Jagan mõned emotsionaalsed mõtted osalejatelt:

Ütlesin juba novembris oma tiimikaaslastele, et tõotab tulla huvitav talv, ja nii see oligi. Olümpiaadil osalemine ja selleks valmistumine äratas minus mingil määral uuesti armastuse lugemise vastu. Avastasin õppimise käigus enda jaoks paar sellist teost, mis on saanud mulle väga südamelähedaseks ja mida tahan juba tulevikus veel ja veel lugeda. Eesti kirjandust jään lugema ja propageerima ka edaspidi, olen juba välja otsinud järgmised eesti kirjanikud, kelle loominguga kavatsen tutvuda. (Mia-Maria)

See oli täiesti uskumatu teekond ning ma ei kahetse absoluutselt, et loovutasin mõned-kümned õhtud väljas tšillimist raamatulugemisele. Kõik see, teoste vahel seoste leidmine ja nende analüüsimine, andis mulle väärtusliku kogemuse, arendas mu mõttemaailma ning pani ka ümbritsevat teise pilguga vaatama. Võtan selle teekonna kokku Kivirähki „Maailma otsas“ tegelase Vooremäe sõnadega: sai nutta ja sai naerda. (Meliina)

Eelvoor oli jõhker ja see ajas mind nii kohutavalt närvi. Meil oli vastamiseks vaid pool tundi, kuid küsimusi oli matsakalt palju ning need olid mahlaselt pikad. Pärast 10 sekundit oli seega siis 30 minutit möödunud ja mulle ei meeldinud see tunne, mida pärast tundsin. Tungiv soov kogetud tunnet tulevikus vältida saigi sütitavaks, kui saime tiimiga teada, et pääsesime vabariiki.

Milles seisnes sõjaplaan? Ladusime ritta kõik Tammsaare ja Kivirähki teosed ning panime paika kindlad kuupäevad, mis ajaks miski läbi loetud peaks olema. Enamasti siis ühe nädalaga üks raamat, mida reedeti lahkasime. Lahates ei piirdunud me vaid maksa, neerude ja südamega (loe: faktiteadmistega), vaid kaevusime sügavamale, üritades lahti mõtestada ka näiteks ajastut, millal raamat kirjutatud oli. Kui loetu hulk oli juba piisavalt suur, saime hakata teoste vahel paralleele tõmbama. Selline lähenemine oli vajalik kindlustamaks, et me ei ralli raamatust lihtsalt läbi, vaid päriselt üritame mõista, kas me saime aru, mida just lugesime. (Kai-Melli)

Väga lahe üritus oli. Kui järgmine aasta koolis oleks, tahaks kindlasti veel proovida. (Brigitta)

Sellist tagasisidet on suur rõõm lugeda ja see kinnitab veelgi meie tõdemust, et sellist eesti kirjanduse olümpiaadi oli väga vaja. Järgmisel aastal korraldame olümpiaadi samalaadselt: eelvoor novembris 2022 veebipõhine, lõppvoor aprillis 2023 mänguline viktoriinivormis mõõduvõtmine.

Kuulutasime välja ka järgmise aasta olümpiaadi autorid, kellele keskendume: Jaan Kross ja Kristiina Ehin.

Aitäh kõikidele kaasteelistele, kes eesti kirjanduse olümpiaadi korraldamisele nõu ja jõuga kaasa aitasid: Kaja Sarapuu, Ivika Hein, Tiina Brock, Kerli Rhede ja Ingrid Maadvere (GAG), Külliki Kask. Teiega koos pole miski võimatu ja järgmisel aastal jätkame selle üritusega igal juhul. Aitäh ka žürii liikmetele Maarja Vainole ja Andrus Kivirähkile, kes andsid kogu üritusele värvi juurde. Selleaastane kogemus näitas, et huvi oli väga suur ja tagasiside on olnud väga positiivne.

Avaldame ka lõppvooru küsimused-vastused, ehk tahavad õpetajad nendega tutvuda, ning osalejate tulemuste tabeli.

Anu Kell

Pildil EESi korraldusmeeskond ja žürii.

Võistlus käib.

Õpetajate aineühendused on vastu senise 50-protsendilise lävendi kaotamisele põhikooli lõpueksamitel

Pressiteade

11.02.2022

Õpetajate aineühendused on vastu senise 50-protsendilise lävendi kaotamisele põhikooli lõpueksamitel

Eesti õpetajate aineühendused pöördusid reedel peaminister Kaja Kallase, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja Riigikogu kultuurikomisjoni poole ettepanekuga säilitada senine põhikooli lõpueksamite lävend.

Eesti Vabariigi suurim ressurss on haritud inimesed. Põhihariduse standard on väärtus, mis peab olema ühiskonnas üheselt kokku lepitud. Hariduse kvaliteedi nimel peab koostööd tegema kogu ühiskond ning ühiskonnal on õigustatud ootus saada teaduspõhist tagasisidet hariduse kvaliteedist ja õppe tulemuslikkusest kohustusliku haridustaseme lõpus.

Laste õiguste konventsioonis rõhutatakse järgnevat: osalisriik tagab lapse arengu võimalikult maksimaalselt  ning last tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas. Ühelt poolt on inimesel õigus seda kohutuslikus ulatuses kvaliteetselt riigilt saada, teiselt poolt on see üksikisikule seatud kohustus, sest riik vajab haritud elanikkonda, mis tagaks demokraatia, ühiskonna (sh ka majandusliku) edenemise ja riigi elanikkonna homogeense väärtussüsteemi.

Toome esile, et haridusliku erivajadusega õppija põhikooli lõpueksami korraldamisel saab lähtuda eritingimustest. Näiteks saavad nimetatud õpilased eksamitöö kirjutamiseks lisaaega, neile on võimaldatud kasutada abivahendeid ja tugiisiku abi, hindamine toimub diferentseeritult jne.

Eesti hariduselu põletavaim probleem on väljaõppinud õpetajate puudus ning järelkasvu nappus, mistõttu peaks Vabariigi Valitsus võtma selle üheks prioriteetseks valdkonnaks.

Õpetajate aineliitude kõneisikutena on valmis kommentaare andma järgmised inimesed:

Kaja Sarapuu Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees (e-post: kaja@eeselts.edu.ee; telefon 56655623)

Aiki Jõgeva Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu president (e-post: aiki.jogeva@gmail.com; telefon 55684786).

Liia Jung Kunstihariduse Ühingu juhatuse liige (e-post: liia49@hotmail.com; telefon 5254995)

ÕPETAJATE AINELIITUDE AVALIK PÖÖRDUMINE  

Eesti Vabariigi riigikogu kultuurikomisjon

Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas

Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Liina Kersna

ÕPETAJATE AINELIITUDE AVALIK PÖÖRDUMINE                        11. veebruar 2022

26. jaanuaril 2022 allkirjastas Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu, millega soovitakse teostada ulatuslik põhihariduse reform. Meie, allakirjutanud, väljendame rahulolematust nimetatud eelnõu ajastamise ning valmimise viisi üle ja oleme algatatud eelnõu suhtes järgneval seisukohal.

  1. Eesti Vabariigi suurim ressurss on haritud inimesed. Meie ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks on minimaalselt vaja säilitada olemasolev tase hariduses ning teha pühendunult tööd selle nimel, et iga õppija areng oleks maksimaalne. Põhihariduse standard on väärtus, mis peab olema ühiskonnas üheselt kokku lepitud. Hariduse kvaliteedi nimel peab koostööd tegema kogu ühiskond ning ühiskonnal on õigustatud ootus saada teaduspõhist tagasisidet hariduse kvaliteedist ja õppe tulemuslikkusest kohustusliku haridustaseme lõpus. 
  • Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses hariduse üle langetatavad otsused peavad olema erakondadeülesed ning arvesse võtma ühiskonna kui terviku vajadusi, valdkonna spetsialistide – õpetajate – kogemust, teadusuuringutel põhinevaid seisukohti ning läbiviidud välishindamise analüüsi.   
  • Toetame ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite senise lävendi säilimist. Toetame ministeeriumi algatusthinnata põhikooli ühtseid lõpueksameid protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Peame oluliseks seniste ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite jätkuvat arendamist, sest riiklikud lõpueksamid on loomulik osa õppest, millel on oluline roll õppija motivatsiooni kujunemisel, teadmiste-oskuste-hinnangute süstematiseerimisel ja arenguks tarviliku pingutuse toetamisel. Testid ja tasemetööd nimetatud eesmärke ei täida. 
  • Rõhutame, et põhihariduse standard on kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas, mida tuleb regulaarselt ajakohastada. Vajadusel saab rakendada individuaalset, lihtsustatud või toimetuleku õppekava. Seega on juba olemas riiklikud õppekavad iga lapse arengu toetamiseks. Omanäolisust ja piirkondlikku eripära saab kool rõhutada oma kooli õppekavas. Õpilase huvisid ja võimeid arvestatakse põhikooli lõpetamiseks kohustusliku loovtöö sooritamisel.
  • Igas ühiskonnas on neid, kes vajavad teiste ühiskonnaliikmete tuge. Toome esile, et haridusliku erivajadusega õppija põhikooli lõpueksami korraldamisel saab lähtuda eritingimustest. Näiteks saavad nimetatud õpilased eksamitöö kirjutamiseks lisaaega, neile on võimaldatud kasutada abivahendeid ja tugiisiku abi, hindamine toimub diferentseeritult jne. Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivad põhikoolilõpetajad sooritavad oma õpetajate poolt koostatud koolieksami ning toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivad põhikoolilõpetajad eksameid ei soorita. Lisaks kehtib põhimõte, et õpilased võivad põhikooli lõpetada kuni kahe mitterahuldava tulemusega. Kõik õpilased saavad jätkata õpinguid lähtudes oma huvidest ning võimetest.
  • Õpetajad on oma töös autonoomsed ning saavad valida sobivaima tee õpitulemuste saavutamiseks. Ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamid ning avalikud testid toetavad õpetajat kehtiva ainekava rakendamisel, riikliku haridusstandardi, sh valdkonnapädevuse ja üldpädevuste mõistmisel ning kujundamisel.
  • Hindamisel on erinevad ülesanded ja funktsioonid. Seetõttu on oluline, et hindamisega toetatakse  õppija arengut (kujundav hindamine), antakse õppeprotsessi edukuse kohta tagasisidet nii õppijale kui õpetajale (kokkuvõttev hindamine) ja tagatakse hariduse kvaliteedi kontroll (välishindamine).
  • Väärtustame akadeemilist ausust. Järeleksam peab olema samuti ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksam. Aineühendused on valmis osalema eksamitöö koostamisel. 
  • Laste õiguste konventsioonis rõhutatakse järgnevat: osalisriik tagab lapse arengu võimalikult maksimaalselt  ning last tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas. Juurdepääs haridusele on samal ajal võimestava õigusena eeldus mitmete teiste põhiõiguste teostamisele. Ühelt poolt on inimesel õigus seda kohutuslikus ulatuses kvaliteetselt riigilt saada, teiselt poolt on see üksikisikule seatud kohustus, sest riik vajab haritud elanikkonda, mis tagaks demokraatia, ühiskonna (sh ka majandusliku) edenemise ja riigi elanikkonna homogeense väärtussüsteemi.
  1. Eesti hariduselu põletavaim probleem on väljaõppinud õpetajate puudus ning järelkasvu nappus. Märtsis 2021 saatis Riigikogu kultuurikomisjon Vabariigi Valitsusele õpetajate järelkasvu tagamist puudutavate ettepanekute loetelu, kus nimetatakse sammud, mille kriisist välja tulla. Eeldame, et Vabariigi Valitsus lähtub parlamentaarses riigi Riigikogu suunistest.

Eesti Emakeeleõpetajate Selts

Vene Keele Õpetajate Selts

Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing

Eesti Geograafiaõpetajate Ühing

Eesti Klassiõpetajate Liit

Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts

Eesti Kehalise Kasvatuse Liit

Kunstihariduse Ühing

Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts

Eesti Loodusainete Õpetajate Liit

Eesti Rootsi Keele Õpetajate Liit

Eesti Käsitööõpetajate Selts AITA

Eesti Keemiaõpetajate Liit

Eesti Kirjanike Liit

Eesti Keeletoimetajate Liit

Aasta keeleteo konkurss

Tunnusta tegusid, mis

🔹tõstavad eesti keele tuntust ja mainet,

🔹väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist,

🔹soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning

🔹edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Kandidaate oodatakse kuni 17. jaanuarini 2022.

Vaata lisa HTMi veebilehelt ja esita oma kandidaat: https://www.hm.ee/et/uudised/haridus-ja-teadusministeerium-kutsub-valima-2021-aasta-parimat-keeletegu?fbclid=IwAR2iEabIcsMwaSC3HBK8SvZmGAkV8f6_XEC1NXmjTqE5XwLL7C3-uFv5P5w

Jaga oma komakogemust

Millisena koma sulle mõjub, missuguseid emotsioone ja mõtteid tekitab? Pane kirja mõni tore meenutus kooliajast, õppimisest või õpetamisest, jaga kõige keerulisemat või toredamat komalauset. Võib-olla meenub sulle mõni komanali, soovid hoopis tervitada oma emakeeleõpetajat, koma olulisust esile tuua või on su sõbra hüüdnimi Koma. Ehk proovid moodustada lauseid, kus koma muudab lause tähendust, või fantaseerida teemal, mis juhtuks, kui koma olemas ei oleks.

Meenuta oma kokkupuuteid komaga ning lase loovusel lennata!

Loe edasi.

Eesti kirjanduse olümpiaadi eelvooru tulemused

 Moodle’i eesti kirjanduse olümpiaadi eelvoorus osales 35 võistkonda 9.-10. klassidest ja 50 võistkonda 11.-12. klassidest. Komisjon otsustas lõppvooru kutsuda 10 parimat võistkonda 9.-10. klassidest ja 20 parimat võistkonda 11.-12. klassidest. Lõppvooru jõudnud koolid on esitatud tähestikulises järjekorras. 

Eesti kirjanduse olümpiaadi lõppvoor toimub L, 2. aprillil 2022 kell 12.00 Tallinnas (konkreetne koht veel täpsustub, aga igal juhul Tallinnas). Märtsikuus saadetakse võistkondade kaptenitele ja juhendavatele õpetajatele täpsustatud info lõppvooru toimumise kohta. Lõppvooru teemad on samad mis eelvoorus: Anton Hansen Tammsaare ja  Andrus Kivirähki elu ja looming, rohkem rõhuasetusega loomingule kui elule. 

 9.-10. klassidest pääsesid lõppvooru järgmised koolid:

Kool Võistkonna kapten Juhendaja 
Kõrveküla Põhikool Säde Einasto Reet Rosenberg 
Kääpa Põhikool Merit Hass Liina Palgi 
Merivälja Kool Evely Borodits Kerli Nool 
Miina Härma Gümnaasium Maria Kuris Jana Kübar 
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Juuta Juhkental-Rus Kaire Pihelgas 
Tallinna Prantsuse Lütseum Maria Paavel Anneli Oidsalu 
Tallinna Reaalkool Karoli Maria Krause Reet Varik 
Valga Põhikool Mirtel Üllim Ene Sõstar 
Vanalinna Hariduskolleegium Joosep Matis Tõnisson Sanne Haab 
Ülenurme Gümnaasium Ats-Artur Ploomipuu Piret Rannast 

 11.-12. klassidest pääsesid lõppvooru järgmised koolid: 

 Kool Võistkonna kapten Juhendaja 
Gustav Adolfi Gümnaasium Margaret Oll Anu Kell 
Hugo Treffneri Gümnaasium Otto Richard Sokk Anett Pullerits 
Jakob Westholmi Gümnaasium Harriet Vassiljev Birgit Annast 
Keila Kool Liisa-Lotte Hein Tiina Murdla 
Kiili Gümnaasium Luise Lotta Sarv Rauno Alev 
Kose Gümnaasium Marja Liina Soasepp Ave Oja 
Läänemaa Ühisgümnaasium Birgitta Vare Monika Undo 
Miina Härma Gümnaasium Anabel Zopp Jana Kübar 
Noarootsi Gümnaasium Saara Jaanisk Tiit Kessel 
Nõo Reaalgümnaasium Marta Eliisabet Kask Ruth Maal 
Pirita Majandusgümnaasium Agnes Samarüütel Gerli Laanela 
Rapla Gümnaasium Karl Pärtel Aasrand Ülle Mäekivi 
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Heleri Liis Hannilo Laura Johanna Evisalu 
Tallinna Reaalkool Brigitta Ambur juhendaja puudub 
Tamsalu Gümnaasium Elerin Palk Mare Viks 
Türi Ühisgümnaasium Kai-Melli Kapten Averonika Beekmann 
Vanalinna Hariduskolleegiumi Villem Vesingi Sanne Haab 
Viimsi Gümnaasium Helina Lilleoks Kirsi Rannaste 
Viljandi Gümnaasium Anete Puusta Ulvi Võsa, Vilma Härmik 
Võru Gümnaasium Katrinka J. Savimägi Vesta Pille 

Vaata eelvooru küsimusi ja vastuseid siit.

Emakeeleõpetuse 2021. aasta sõber on Eesti Keeletoimetajate Liit

Pressiteade

EES annab kaheteistkümnendat korda välja aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber”.
Vastavalt statuudile määratakse nimetatud tiitel tunnustusena füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud eesti keelt, emakeeleõpetust Eestis ja toetanud seltsi eesmärke. Aunimetusega kaasneb auaadress ja meene.

EESi juhatus otsustas 1. novembril 2021, et „Emakeeleõpetuse sõbra” tiitel omistatakse Eesti Keeletoimetajate Liidule, organisatsioonile, mis seisab eesti kirjakeele normi ja hea eesti keele eest, hinnates selle rakendamisel korda ja kvaliteeti; liidule,  kus mõistetakse, et keel ei ole see, mis peab ainult vabaduste tõmbetuules lehvima, vaid ka see, kus selguse ja ilu huvides võib ja tuleb olla alalhoidlikum. Eesti Keeletoimetajate Liit on emakeeleõpetajaid kaasanud olulistesse aruteludesse, toetades nii emakeeleõpetajate seltsi põhimõtteid ning emakeeleõpetuse väärtusi.

Aunimetus antakse üle 6. novembril 2021 Pärnus emakeeleõpetajate seltsi sügispäevadel. 

Varem on emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse saanud Ülo Vooglaid, Kaja Kärner, Mari Tarand, Toomas Hendrik Ilves, Märt Treier, Fred Jüssi, Kristiina Ehin, Ivo Linna, Gaute Kivistik, Maarja Vaino ja Anu Lamp.

Kaja Sarapuu

EESi juhatuse esimees

56655623