Kultuuriministeeriumi info

Lugemisaasta 2010
Üleskutse

Lugemisaastat on vaja selleks, et tuletada inimestele meelde, et lugemine on nauding. Lugemisaasta on 2010. aastal toimuv teema-aasta sarnaselt praegu kestva muuseumiaastaga ja 2012. aastal algava filmiaastaga. Lugemisaasta algab 1. jaanuaril 2010, eelüritustena on juba korraldatud raamatuvahetusi, seminare ja ümarlaudu.

Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Pealegi on lugemine on üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest – raamatukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi. Iga uut raamatut lahti tehes avaneb meile uus maailm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelendu ja püüame sellega resoneerida. Või hangime infot või õpime midagi. Või teeme seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjavahemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljendamise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta. Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, kogema katarsist ja juhatab uutele (ja loodetavasti parematele) radadele. Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograafiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkondadest. Teabe-ja õppekirjanduski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud. Lühidalt öeldes: lugemisaastat on vaja selleks, et loetaks rohkem.

Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe. Tahame jõuda võimalikult paljude inimesteni, sõltumata nende lugemiseelistustest. Lugemisaasta toimub kogu Eestis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.

Eelnevast lähtuvalt teen üleskutse kõigile omavalitsusjuhtidele, kultuurispetsialistidele, raamatukogudele ja koolidele korraldada oma maakonnas, linnas, vallas või külas, koolis, raamatukogus, sõprusringis või töökohal raamatuvahetusi, lugemisklubisid, ettelugemispäevi ja muid vahvaid ettevõtmisi.

Veebruaris alustame meediakampaaniaga, et tutvustada lugemisaastat, selle eesmärke ja sümboolikat, kampaania teine osa on sügisel. Veebruaris ja septembris toimub rongiluule kleepsude vahetus – Edelaraudtee reisirongide akendele ilmub kolmas ja neljas valik eesti luulet, millega kaasnevad avalikud luuleüritused. Veebruarist algavad Poetry Slam’i (luulelugemisvõistlus) ja Sound Poetry (kõlaluule erinevates keeltes) eelüritused üle Eesti, mis kulmineeruvad mai alguses Tallinna kirjandusfestivalil Head Read. Aasta alguses tulevad lugemisaasta korraldajatele, sh omavalitsuste ja raamatukogude töötajatele ja õpetajatele kogemusi jagama lugemiskampaaniate korraldajad Suurbritanniast. Kevadel on traditsiooniline Muhvi konkursi lõpuüritus Eesti Lastekirjanduse Keskuses. 6.-9. mail toimub Tartu kirjandusfestival Prima Vista ja Tallinnas kirjandusfestival Head Read. Täpselt samal ajal, 7. ja 8. mail on ka Balti Raamatumess, mis seekord on toimumiskohaks valinud Solarise keskuse, täpsemalt Nokia kontserdimaja. Eesti koolidesse teistes riikides saadame esinema kirjanikke ja nende teoseid. Vikerraadios algab märtsist uus raadiosaade tööpealkirjaga “Kirjanikult kirjanikule”, Raadio 4-s tuleb venekeelne kirjandussaade, ETV jätkab luuleminutitega ning tutvustab uusi raamatuid mitmes juba olemasolevas saates (Terevisioon, OP, Ringvaade, Prillitoos jt), Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon koos Eesti Kirjanduse Seltsiga korraldavad oktoobris rahvusvahelise teaduskonverentsi lugemismudelitest ja retseptsiooniteooriatest, novembris tuleb konverents lugemise ajaloost Eestis. Raamatukogudes ja koolides esinevad kirjanikud, Rahvusraamatukogus toimub kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“. Üle Eesti toimub raamatuvahetusi, seminare, kirjandusõhtuid jms. Need on vaid mõned ettevõtmised. Põhjalikud ettevalmistused käivad kõikides osalevates organisatsioonides, üritusi tuleb igale eale ja huvigrupile. Valmistumine lugemisaastaks käib raamatukogudes, koolides, kirjanike muuseumites.

Peatselt valmib koduleht aadressiga www.lugemisaasta.ee. Hetkel toimib blogi aadressil http://lugemisaasta.blogspot.com/, seal olev info täieneb tasapisi. Kindlasti hakkavad lugemisaasta uudised olema Twitteris. Info levitamisel on oma abikäe lubanud ulatada ka Postimees ja Päevaleht. Info nii suurte kui väikeste ürituste ja muu lugemisaastaga seonduva tegevuse kohta palun saata lugemisaasta kodulehe toimetajale Triin Ploomile aadressil triinploom@hotmail.com.

Lugemisaastat korraldab kultuuriministeeriumi algatusel kokku kutsutud töörühm, kuhu kuulub inimesi kõigist kirjanduse ja lugemisega seotud asutustest. Kaasatud on Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Lugemisühing, Eesti Instituut, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu ja paljud teised. Korraldamine ongi nimetatud asutuste ja organisatsioonide käes.

Lugemisaasta toimub esimest korda. Varem on olnud mitu raamatuaastat: aastatel 1935, 1975 ja 2000. Kõigil neil kordadel on tähistatud esimese eestikeelse trükise ilmumise aastapäevi. Järgmiselgi aastal möödub 475 aastat esimese eestikeelse osaliselt säilinud trükise (Wanradt-Koelli katekismuse) ilmumisest ja 485 aastat esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Seekord on rõhk just lugemisel, mitte raamatul kui sellisel.

Krista Ojasaar
Lugemisaasta projektijuht

krista.ojasaar@kul.ee
569 50482

***
Lugemisaasta 2010

Lugemisaasta eesmärk on tuua inimesed (eelkõige noored) tagasi raamatute juurde, selgitada, et lugemine on nauding ja hariv ajaviide, et lugemisoskus on vältimatu alus haridusele ja elus toimetulemisele.

Lugemisaasta ettevalmistamisega, eelkõige ideede kogumise ja arutamisega alustati juba 2008. a veebruaris. Kaasatud on kõik kirjandusega ja lugemisega seotud organisatsioonid: Eesti Lugemisühing, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts jt. Samuti on kaasatud Eesti Rahvusringhääling (Mariina Mälk, Urmas Vadi). Aasta jooksul arutatud ideid vt lisast.

2008. a otsustati:
1)    lugemisaasta maskott on kena triibuline koolipapalik kass, prillid ninal, raamat käes, kes tuntud lasteluuletuses lapsi lugema õpetab. Sama kass aluseks ka logole ja veebilehe kujundusele, kogu sümboolikale;
2)    lugemisaasta koordineerijaks valiti 27.02.2008 koosolekul Krista Ojasaar;
3)    kaasata korraldamisse ja rahastamisse Haridus- ja Teadusministeerium;
4)    kaasata vene kogukond;
5)    lugemisaasta avaüritus on temaatiline konverents

27.03.2009 toimus ümarlaud, kus osalesid: Krista Mägi, Ave Janu, Marja Unt, Triin Ploom, Toomas Liivamägi, Anne-Ly Reimaa, Anne Rande, Kaidi Urmet, Krista Kaer, Asta Trummel, Nelli Melts, Olga Burmakina, Anu Ratasep, Aira Lepik, Kadi Lukanenok, Ingrid Velbaum-Staub, Piret Lindpere, Moonika Oras, Laine Jänes, Krista Ojasaar, Kätlin Kaldmaa. Organisatsioonidest olid esindatud Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Lugemisühing, Eesti Päevaleht, kirjastus Varrak, kirjastus Aleksandra, ajakiri Tallinn.

Ümarlaual tehti kokkuvõtteid senitehtust ja arutati uusi ideid: lugemisklubide asutamine üle Eesti ja nende koostegevused, lugemisühingu koduleht saaks lugemisklubide arvustuste vahendamise ja kommenteerimise kohaks, Youtube’i võimaluste kasutamine kirjandusest rääkimiseks, koostöös õpetajatega kirjanikud koolidesse jne. Vt lisa.

Otsustati:
1)    pöörata põhitähelepanu pikaajalistele projektidele, mis lugemisaastal alguse saavad ja siis edasi kestavad;
2)    lisaks erinevatele lugemisteemalistele ja kirjandusüritustele korraldada ka (võimalusel ulatuslik) meediakampaania (klipid raadios ja teles, printreklaam jne), et lugemisaasta idee ja sündmused jõuaksid võimalikult paljudeni;
3)    väärtustada iga lugemiskogemust ja sellest lähtuvalt teha üritusi igale maitsele;
4)    kõik kaasatud organisatsioonid teevad tihedat koostööd.

Esialgseid ideid

Ideed on esitatud rühmiti, sulgudes idee autor(id).

Üldist
–    maskott – kass loomulikult (Meie kiisul kriimud silmad jne – läheb ju väga hästi teemasse; lisaks on veel olemas Hoffmanni kõuts Murr). Just selline koolipapalik kass, seesama laulu oma – prillide ja raamatuga ja puha. (ja iseenesest võiks olla ju ka üritus nt “Kassid kirjanduses”). Lastele saaks ju ka teha nt üritusi sarjast “Kass tuleb külla”, just lasteaedadele ja nooremale koolieale, kus kass-koolipapa-maskott tutvustaks toredaid raamatuid ja loeks midagi ette (Marja Unt, Triin Ploom)
–    maskott jääks pärast lugemisaastat Eesti Lastekirjanduse Keskusele lugemise propageerimiseks ja üritusteks (Anne Rande)
–    logoks seesama koolipapalik kass!
–    tellida 1000 või rohkem kassinukku (sarnaselt Lottega) rahvaraamatukogudele jagamiseks, et hõlbustada ja elavdada kirjandusüritusi (Piret Lindpere)
–    Kirjandusmuuseumi, UTKK, EVKA, TÜ ja EKSi koostöös konverents ja arutelude sarjad lugemisest, kaanonist ja retseptsiooniteooriatest (Marja Unt, Triin Ploom)
–    Kirjandus transporti – luuletustega plakatid ja kleebised rongidesse, trammidesse, trollidesse, vahetuvad perioodiliselt, nt kord kvartalis (pilootprojekt juba käib!) (Krista Ojasaar)
–    kirjandus transporti ka paberil ja üritustena (Kristel Kiigemägi, Krista Ojasaar)
–    Raamat lugemiselamustest „Lugemise lood“ (Britta Koržets)
–    teha temaatilised kuud (Kristel Kiigemägi)
–    kõik suuremad kirjandussündmused (festivalid, Balti raamatumess jne) seotud lugemisaastaga (Kristel Kiigemägi, Kaidi Urmet, Kristiina Raid)
–    tuua ka välismaalt kirjanikke ja miks ka mitte lugejaid (kindlasti on seal ka lugemisklubisid jms), tekitada sõprussuhteid ka lugeja tasandil (Kristel Kiigemägi)
–    tuua publiku ette unustatud autoreid („unustatud autorite kuu“) (Kristel Kiigemägi)
–    koguda anekdoote kirjandusest (kirjanikud ja kirjandustegelased) (Kristel Kiigemägi)
–    lugemisaasta kui märk promob kuu raamatut (Kristel Kiigemägi)
–    sõidud kirjanduspaikadesse, aga koos kirjanikega (Kristel Kiigemägi)
–    performance „Kirjandus linnaruumi“ parkides (Marja Unt, Triin Ploom)
–    koostöös Eesti Postiga välja anda margiseeria Eesti kirjanikest
–    koos Peeter Helmega alustada väga huvitava ja minu jaoks värskena mõjuva ettevõtmisega – nimelt avaliku konkursiga „Ilusaim esimene lause“, kus kõik saavad osaleda kauneima eesti proosateose esimese lause väljaselgitamisel. Võistlus käib kahel rindel – objektiivsem on see, mis moodustub eelistustest (arvame, et eks „Kui Arno isaga koolimajja jõudis…“ ole üsna selge favoriit), kuid teine ja meile ehk olulisemgi on põhjendus. Igaüks, kes oma eelistuse saadab, võiks püüda seda põhjendada ja parim põhjendus saab esile tõstetud (Jan Kaus)
–    Eesti illustraatorite kevadnäitus Eesti Lastekirjanduse Keskuse galeriis (ELTK)
–    Märtsi alguses üritus „21. sajand eesti lastekirjanduses“ (2008. a juba alustati lastekirjanduse aastaülevaadetega). (ELTK)
–    Lugemisaasta mark ja ümbrik (ELTK)
–    Lugemisaasta järjehoidja (ELTK)
–    Pensionäride päevakeskustes raamatute, sh lasteraamatute tutvustamised
–    Kirjanduslugu DVDl (Haridusministeerium!)
–    Kirjandusvõistlused mitmele vanusele, veebiülekanded neist
–    Romaanivõistlus 2010 suurelt korraldada
–    Oma veebileht, kus lisaks kavale ka asjakohane lugemismaterjal, mida mujal pole.
–    Kirjanduslikud rollimängud
–    Fanfiction – veebilehel eraldi koht selleks (Piret Viires)
–    Murdekeelsed lugemisüritused, eriti lastele (Toomas Liivamägi)

Lastele ja noortele
–    kaasata koolid (st erinevas vanuseastmes lugejad) ja teha õpilastele esseevõistlusi (Kristel Kiigemägi)
–    Kui õpetajatega kokkuleppele saaks, siis võiks ju mõne tunni (veerandi lõpus, enne pühi jne) pühendadagi lihtsalt lugemisele – vanasti ju tehti selliseid tunde – ka vanemates klassides -, kus õpetaja luges midagi ette. Tekstid peaksid sellisel juhul olema muidugi väga hästi valitud (Marja Unt)
–    Koostöös kirjandusõpetajatega (Eesti Emakeeleõpetajate Selts) minna koolidesse – käia aasta jooksul näiteks koos Jürgen Roostr, fs-i, Triin Soometsa, Kotjuhiga läbi kõik Eesti gümnaasiumid, ? la „uus eesti kirjandus kõikides Eesti koolides“, seal oleks oma loomingu lugemist kui ka lühiloenguid meie kirjandusest ja lugemise olulisusest). (Jan Kaus)
–    Programm „Haldjakäel juhitud lugemine“, mis on suunatud vabalugemise ja sellega seonduvate tegevuste toetamisele ja koordineerimisele haridusasutustes. Orienteeruv maksumus 4,7 mln. Programmis on lugemismängud, jutuvanade rakendamine, lugemispesade tegevus, raamatute tegemise konkurss lastele, lugemissoovituste veebilehe loomine, õpetajate koolitus jne (Eesti Lugemisühing)
–    Emakeelepäeval üle-eestiline projekt „Kõla, kõla, keelekene…“, kus lasteaialapsed loevad üksteisele luuletusi ette (ELTK)
–    2. aprillil rahvusvahelise lasteraamatupäeva tähistamine (ELTK)
–    20. oktoobril üle-eestiline ettelugemispäev. Parimad etlejad maakondadest ja linnadest loevad võistu kindlal teemal. ELTK-s finaalüritus (ELTK)
–    Sügisesel koolivaheajal üle-eestiline õpilaskonverents „Kas süües kasvab isu?“ Maakonna- ja linnaraamatukogud selgitavad välja parimad esinejad kohapealsetele konverentsidel ja seminaridel, parimad tulevad ELTKsse esinema (ELTK)

Raamatukogud
–    kõigis maakondades kirjandusüritused, selleks olemas Eesti Raamatu Aastast jäänud kontaktisikute võrgustik; mõnda menukat üritust saab teha eri paigus mitu korda (Krista Ojasaar)

Kohvikud
–    avalike lugemiste sari “Loeme kolmeni”. Avaüritus Tartu Kirjanduse Majas – algab keskööl ja kestab 03.00 (vahepeal kohv ja suupisted muidugi) – kirjanikud (kõik need, kes sellisel kellaajal veel jalul püsivad) loevad oma tekste, midagi võib ka keegi lihtsalt ette kanda, kuna Eesti Kirjanduse Selts on näidanud potentsiaali teatraalseks tegevuseks, siis miks mitte ka kokku panna väike lugemiskava kirjandusklassikast, mida siis EKSi inimesed esitavad. Pärast avaüritust aastaringselt Tartu kohvikutes samuti lugemised (mitte pikalt, nt 40 min, iga kord üks või paar autorit) – üks osa päeval kella 2-st 3-ni (nt Werneris, Ülikooli kohvikus jne), teine osa öösiti (mitte ilmtingimata 3-ni, ürituse nime võib ju ka varieerida). Seda saaks põhimõtteliselt teha ka üle Eesti, kui koordineerijaid leiduks. Usun, et koostööalteid kohvikuid (ja miks mitte ka muid asutusi – stiilis ööraamatukogu vms) leidub. Maksumus oleks (ainult Tartus) umbes 20 000 – 30 000 aasta peale, sõltuvalt sagedusest (aga võiks ju üsna tihedalt teha – tekiks mingi harjumus). (Marja Unt)
–    kirjanikud Tallinnast ja Tartust välja! See tähendab teatrikohvikutesse, vabasse õhku jne, sest raamatukogudes käib ikkagi kindel lugejaskond. (Kristel Kiigemägi)

Televisioon
–    täispikk kirjandussaade
–    Võib teha ka pidulikuma saate – näiteks kümme-kakskümmend saadet ? la „Minu raamat“, kus tähtsad olevused, alates Vabariigi Presidendist räägivad neid kõige sügavamalt puudutanud raamatust. Muuseas, Soomes oli selline asi väga populaarne, polnud mingeid reitinguprobleeme. Või saade / saatesari meie tõlkijatest, kus tehtaks saateid meie parimate tõlkijatega, nende elutööga. Või ühe nädala jooksul loevad kõik ETV saatejuhid oma saadete alguses mõne sobiva lõigu mõnest heast raamatust. (Jan Kaus)
–    101 Riigikogu liiget võiksid ETVs igaüks midagi ette lugeda; midagi eesti kirjandusest, mis neile meelde jäänud või südamesse läinud. Või kui seda pole ja pole ka ühtegi maailmakirjanduse teost, siis võib lugeda ette oma lemmikretsepti ? (Jan Kaus)
–    lustakad vaheklipid saadetele (Krista Ojasaar, Jan Kaus)
–    vanade kirjandussaadete kordused ETVs
–    eeposte ettelugemised koos seletustega (telesari)
–    igal hommikul raamatututvustused

Raadio
–    Lasteraamatute tutvustused raadios, tutvustajaks mitte kirjastuse inimene, vaid keegi, keda reklaamitegemine ei kammitse, jutt jookseb ja öelda ka midagi on. Adressaat ei peakski nii otse laps olema. Pigem lugemise juhtija – vanemad, vanavanemad, õpetajad, raamatukoguhoidjad, huvilised. Ja kes laste kõrvugi kinni topib, kui nad kuulama juhtuvad! Paar korda kuus vähemasti, ei julge tahta, et kord nädalas (Krista Kumberg)
–    Kirjandussaated igale eale
–    Taastada EKSi ja raadio koostöö kirjandussaadete tegemisel (seminarid saadeteks); miks mitte ka muid huvitavaid kirjandussündmusi salvestada ja saadete tegemisel kasutada (Krista Ojasaar, Urmas Vadi)
–    Vikerraadiol on kogunenud hulk materjali seoses kirjanike ja kirjandusega. Seda kõike annab kasutada ning tekitada juurde ka midagi uut, näiteks „kettlugemine“, kus üks kirjanik kaalub kümne minuti sees mõne oma kolleegi viimaste aastate teost ning too kolleeg käsitleb järgmisel korral mõnda teist raamatut jne. (Jan Kaus)
–    Uued järjejutud lastele (raadioteater)

Meediakampaania ja teavitus
–    maskott on aasta jooksul kogu aeg nähtav (nt võiks üritustel esineda, teostest katkendeid lugeda, intervjueerida jne, reaalselt võib selle taga olla mitu inimest, see eeldab tõenäoliselt ka mitme kostüümi tegemist) (Kristel Kiigemägi)
–    väärtustada raamatut, kõik selle aasta teosed märgistada vastava märgiga (eksliibris) (Kristel Kiigemägi)
–    reklaampiilaritel plakatid tekstikatketega ja teised plakatid mõne tuntud inimesega, kes soovitab lugeda seda raamatut, kust katkendid pärit (Krista Ojasaar)
–    palume meie suurkujudel kuhjata kokku oma lemmikraamatud ning pildistame neid siis sellele kuhilale nõjatuvaina (Jan Kaus)
–    teha logoga märgid, mida jagada kirjandusüritustel ja raamatukogudes nt tublimatele lugejatele (Jan Kaus jt)
–    Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Raamat, mis ilmub Postimehe vahel, oleks hea koht, kus lugemist propageerida ja uusi harivaid ja muidu häid raamatuid tutvustada. Vajalik oleks ka Raamatu lisaleht lasteraamatute tutvustamiseks, eriti mõeldes väliseestlaste lastele. See tähendab lisalehe (või erinumbrite) levitamist väljaspool Eestit (Kristiina Raid)
–    Postimehes iga päev või iga nädal veerg kirjanduslooliste sündmustega – ajalugu, jooksev info + mängud (tunne ära tsitaat jne).
–    Lugemisaasta kalender, raamatukogudesse, koolidesse jne

Raamatupoed
–    raamatute hinnad alla! Nt iga kuu viimasel reedel on mingi soodustus  (Kristel Kiigemägi)

Teised kunstid
–    siduda teatriga, kui mängitakse dramatiseeringut, siis kohe seminar otsa (või vaheajal tekitada arutelu) (Kristel Kiigemägi)
–    Tellida kümnekonnalt meie kaasaegselt tippheliloojalt nende helilised käsitlused suurtest kirjandusteostest – näiteks Tüüri käsitlus „Ahasveeruse unest“ või Tulve käsitlus „Sellestsamast jõest“ või – nagu noored ütlevad – mida iganes! (Jan Kaus)
–    Miks mitte paluda teatritel teha omad lavastused eesti luulest (tekstiline osa olekski meie luulelooming)? See oleks suurejooneline ning huvitav. Piisaks tegelikult sellestki, kui üks teater sellise lavastuse teeks, seegi oleks juba uhke (Jan Kaus)
–    Paluks näiteks teravatel kinokunstnikel käsitleda midagi kaasaegsest eesti novellist. Näiteks Von Krahli kureeritud „Tabamata ime“ oli ju suurepärane Vilde promo, see asi näitas ju, et Leo Saalepi dilemma pole sutsuvõrragi vananenud. (Jan Kaus)
–    Koostöö valgusfestivaliga – tekst seintele projitseerida, Mustamäel nt „Sügisballi“ tsitaadid