EES-i enesetäiendusreis Budapesti ja selle ümbrusesse 2019 Reisi aeg: 10.-13.07 2019 Reisi giid ja tõlk: Lea Kreinin (Eesti Instituut) EES-i eestvedajad: Piret Järvela, Epp Priimägi Reisi eesmärk: eesti keele aastal tutvuda sugulasrahva kultuuriga, rikastada teadmisi eesti keele alasest tegevusest Ungaris. Seltsi põhikirja kohaselt pakkuda liikmetele suhtlemisrõõmu. Kohtumised ja enesetäiendus: Lorandi Teadusülikooli soome-ugri keelte õppetool, rahvusraamatukogu, Eesti Instituut või Eesti Vabariigi suursaatkond Budapestis. Ekskursioonid: Buda ja Pesti vaatamisväärsused, laevasõit Doonaul, väikelinnad Szentendre ja Vusegard, Ungari suurim vabaõhumuuseum. Kohad on täitunud.
Rubriigiarhiiv: Uncategorized
Tähestiku laip tõuseb hauast
15. mail Kirjanike Maja kirjanduslikul kolmapäeval annetas Rein Raud tõlkijana 100 eksemplari Nelly Sachsi luulekogu “Tähestiku laip tõuseb hauast” seltsile edastamiseks koolidele. Eesti keele aasta kontsertaktusel saame osalejatele need edasi anda.
Raamatud peaksid jõudma kooliraamatukogudesse ja eriline palve on tõlkijalt, et raamatu saajad mainiksid seda mõnes gümnaasiumi kirjandustunnis, et selle avastamine ei jääks puhtalt juhuse hooleks .
Kontsertaktus Estonias: eesti keele aasta tähistamine
Teisipäeval, 4. juunil k. a toimub Estonia auväärses majas eesti keele
aasta puhul kontsertaktus: peetakse mõned kõned, vaadatakse Rasmus Puuri
ooperit “Pilvede värvid”, süüakse torti jms.
Kontsertaktuse algusaeg on praeguse teabe kohaselt kell 11, etendus
algab kell 12 (see kestab 2 tundi ja 45 minutit), pärast seda pakutakse
kohvi ja kooki.
Kõigile osalejatele on see ettevõtmine tasuta, EESi liikmed ja sõbrad saavad oma
pileti kätte enne etendust kell 11 fuajees.
Pildi autor Laura-Eliise Marrandi
Koolipäev on teatripäev!
2018. aasta keeleteo lõpuaktus
Salvestust saab vaadata siit.
Suur tänu Tartu Miina Härma Gümnaasiumile korraldamise ja lahke vastuvõtu eest!
Ilusat emakeelepäeva!
Emakeele elu
Sa ärkad, tema sinuga ja kõike kaasa teeb.
Ta silmnäo veega värskendab, kui kohvivesi keeb.
Ta värsket ajalehte loeb ja lume roogib teelt.
Sa kogu päeva temaga, ka siis, kui muudad meelt.
Ei vaja nutiseadet ta, ei lonksu kohviveest.
Ei vaja jõudu väljastpoolt, sest tuleb sinu seest.
Sa hoidjaks oled temale, kes saladusi teab,
kes ärgates su huulile kui ema naeru veab.
Sa ainult tema abiga saad kirja oma read.
Ta ise päris kaitsetu, kui teda alt sa vead.
Sa ärkad, tema sinuga ja kõike kaasa teeb.
Ta elab emast emani – su armas emakeel.
TTH’2019
Armsad emakeele hoidjad, meeldejäävat pidupäeva!
EESi juhatus
Kutse EESi liikmete üldkoosolekule
EESi üldkoosolek toimub 30. märtsil 2019 kell 16.20 A. Pärdi Keskuses.
Päevakord: 1. Juhatuse liikme avalduse läbivaatamine.
EESi kevadpäevad “Aegvõte eesti muusikast ja filmist anno Domini 2019”
EES – emakeele eest seistes
Kui teha paus, mis kannab ja vaikusele sõna annab.
Kui kõnelda keeles, mida tõlkima ei pea, mis sünnib meeltes.
Kui võtta hetk, et kuulata, vaadata, mida saab olla
ühes keeles,
ühes kirjanduses
nii oma, et isegi imetlema jääd…
Olete väga oodatud EESi kevadpäevale
“Aegvõte eesti muusikast ja filmist anno Domini 2019″,
mis toimub laupäeval, 30. märtsil kell 10.30-17.00 Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses.
Tutvume Pärdi keskuse ruumide ja võimalustega. Kohtume filmitõde otsiva noore ja andeka režissööri Tanel Toomiga, kes avab meile EV 100 suurfilmi “Tõde ja õigus” tagamaid. Vaatame Tuglase novellil “Popi ja Huhuu” põhinevat animafilmi “Isand” (muusika autor Arvo Pärt) ning kirjanduse ja filmi seoseid kajastab selle looja, režissöör Riho Unt. Helilooja Tõnu Kõrvits peegeldab eesti muusika ja teksti seotust.
Jagame emeriitprofessor Mati Hindi mõtteid. Kuulame seltsikaaslaste ettekandeid ning ilusat eestikeelset koorimuusikat.
Õhtul vaatame Tallinna Draamateatris H. Ibseni “Nukumaja” järge “Nukumaja, osa 2”.
Tulge nautige kaunist kevadpäeva heade inimestega väga erilises paigas! Kutsuge kolleegid ka seltsi!
EES – emakeele eest seistes
EESi tunnuslause 2019 – seltsi 30. tegevusaastal ja eesti keele aastal.
Ahrensi õlgadel
Avaldame Mati Hindi loal ja soovil artikli “Ahrensi õlgadel”, mida ta peab üheks oma tähtsamaks, kui mitte kõige tähtsamaks artikliks. Loe artiklit siit.
Tammsaare päeval küsitakse: “Kas eesti kirjandus lahkub koolist?”
30. jaanuaril kell 15.00 toimub Rahvusraamatukogu Milleri salongis ümarlaud “Kas eesti kirjandus lahkub koolist?”
“Ümarlaua on ajendanud mure selle pärast, et eesti laste teadmised eesti kirjandusest on aina kehvemad,” lausus ümarlaua üks korraldajaid, Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi juhatuse esimees Rein Veidemann. “Eesti kirjandus on rahvusliku identiteedi üks alustalasid. Järjepidevus katkeb, kui meil ei ole millestki ühisest rääkida isekeskis ega midagi ühist edasi anda, et oleks põlvkondade vahel loomulik side.”
Ka emakeeleõpetajad on aastaid tähelepanu juhtinud sellele, et eesti keele ja kirjanduse korralikuks õpetamiseks on liiga vähe tunde. “Õpetajad ei jõua eesti kirjanduse ajalugu läbi võtta, pealegi on Eesti koolides kehtiv ainekava gümnaasiumis üles ehitatud kursusepõhiselt ning eraldi kursust “Eesti kirjandus” ainekavas ei olegi,” sõnas Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige Anu Kell.
Murelikud on ka raamatukogutöötajad, kes näevad, kuidas raamatud õpilasest kaugemale viiakse. “Kooliraamatukogude kaotamine või keldrinurka taandamine vähendab lugemist. Head raamatud peavad olema õpilase käeulatuses,” märkis Jaanus Kõuts Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja.
Ümarlaua idee ühe algataja Maarja Vaino sõnul on olukord eesti kirjanduse õpetamisega kehv, sellega ei ole rahul paljud õpetajad ega ka lapsevanemad. “Näib justkui iseenesestmõistetav, et eesti keel ja eesti kirjandus on eesti koolis üks tähtsamaid aineid. Tegelikkuses aga näeme nende ainete vähest väärtustamist ja kahanemist õppekavas. Ümarlauaga tahame teema laiema avalikkuse ette tuua, et saavutada muudatust.”
Ümarlaual räägitakse ka algatusest viia riiklikusse kalendrisse Tammsaare päev, eesti kirjanduse päev.
Ümarlauda korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tallinna Kirjanduskeskus ning Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts.
Arutlejateks on Rein Veidemann (TVSS), Anu Kell (EES), Ivika Hein (Miina Härma gümnaasium, EES), Anneli Kõvamees (TLÜ), Jaanus Kõuts (LMKR) ja Mihkel Rebane (HTM üldharidusosakonna juhataja). Ümarlauda modereerib Maarja Vaino (Tallinna Kirjanduskeskus). Vestluse juhatab väikese sõnavõtuga sisse kirjandusloolane, ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja Toomas Haug.
Vaata ümarlaua salvestust siit.
Ümarlaua lõppedes on kõik oodatud Eesti Kirjanike Liidu musta laega saali, kus algab kell 18.00 Juhani Salokandle kirjutatud Tammsaare-monograafia „Noore Eesti südametunnistus“ pidulik esitlus.
34. emakeeleolümpiaad „Eesti oskuskeel koolis ja igapäevaelus”
2018/2019. õppeaasta emakeele olümpiaadi piirkonna ülesandevoor toimub 31.01.2019 kell 10.00. Loe.
Kogumik “Minu Eestile”
“Minu Eestile” on kogumik õpilaste kirjutistest ja loovusele ärgitavatest ülesannetest.
Sõnaloominguvõistluse „Minu Eestile” 100 äramärgitud tööd on kingituseks Eesti 100. sünnipäevaks. Võidutöödest ilmneb, kuidas nägid noored Eestimaad riigi 100. sünnipäeva eel, see aga on oluline materjal ajaloo seisukohast, lisaks põnev uurimisaines. Õpilased kirjutasid Eesti kohta väga erinevaid tekste. Lisaks esseele oli võistlusel esindatud miniatuur, argimütoloogia, muistend, müüt, mälestused, reisikiri, ulmejutt, kriminaaljutt, kiri, haiku, limerik, teemantluuletus, akrostihhon, anafoor, epifoor, piltluule jne.
Igale tekstile on lisatud ülesanne, nii leiab kogumikust eriilmelisi ülesandeid. Tekste ja ülesandeid saab kasutada õppematerjalina eesti keele, kirjanduse ja ühiskonnaõpetuse tundides, loovusringides. Mitmekülgsed ülesanded peaksid inspireerima nii õpilasi kui ka õpetajaid.
Emakeeleõpetuse sõber 2018 on Gaute Kivistik
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi pressiteade
EES annab üheksandat korda välja aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber”.
Vastavalt statuudile määratakse nimetatud tiitel tunnustusena füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud eesti keelt, emakeeleõpetust Eestis ja toetanud seltsi eesmärke. Aunimetusega kaasneb auaadress ja meene.
EESi juhatus otsustas 23. oktoobril 2018, et „Emakeeleõpetuse sõbra” tiitel omistatakse Gaute Kivistikule, kes sõnaosavuse, vaimukuse ja keelekorrektsusega muudab tekstid kuulaja jaoks nauditavaks ja eriliseks. “Rohke Debelaki libauudised” oma leidlike võrdluste ja sõnamänguga liidab eesti keele õppijaid ja õpetajaid, luues kokkupuutepunkte nii koolitunnis kui ka väljaspool kooli.Gaute Kivistik on avardanud olulisel määral eestlaste arusaama sõnade mitmetähenduslikkusest ja näidanud teravmeelseid võimalusi, kuidas vabastava huumoriga lahendada olukordi, mis muidu põhjustaksid kibestumist või kaklust.Tuues paljude kaasmaalasteni eesti keele ilu ning sõnarikkuse, toetab ta mitmekülgselt emakeeleõpetuse väärtusi.
Aunimetus tehakse teatavaks 2. novembril 2018 Rakveres emakeeleõpetajate seltsi sügispäevadel.
Varem on emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse saanud Ülo Vooglaid, Kaja Kärner, Mari Tarand, Toomas Hendrik Ilves, Märt Treier, Fred Jüssi, Kristiina Ehin ja Ivo Linna.
Kaja Sarapuu
EESi juhatuse esimees