Rubriigiarhiiv: Uncategorized

Tähistame eesti kirjanduse päeva

30. jaanuar 2023 on eesti kirjanduse päev, lipupäev, millega väärtustatakse eesti kirjanduse tüvitekste ja tänapäeva kirjandust ning pööratakse tähelepanu kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. Eesti kirjanduse päeval tunnustatakse ka aasta kirjandusõpetajat ning toimub mitmeid sündmusi üle Eesti.

Lisainfo.

Valime eesti kirjanduse päeval parima eesti kirjanduse õpetaja

Aasta kirjandusõpetaja avalikustatakse eesti kirjanduse päeval ja aunimetus antakse üle Kuberneri aias pärsat lipu heiskamist Pika Hermanni tornis.

30. jaanuaril heisatakse esimest korda lipud, et tähistada eesti kirjanduse päeva.

2023. aastast alates on 30. jaanuar riiklikus tähtpäevade kalendris eesti kirjanduse päevana, millega väärtustatakse eesti kirjanduse tüvitekste ja tänapäeva kirjandust ning pööratakse tähelepanu  kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas.

„Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Emakeelse ilukirjanduse lugemine rikastab sõnavara, aitab mõtestada ümbritsevat maailma ja sõnastada oma kujutlusi viisil, mida ei võimalda ükski teine kunstivorm. Kirjanduse mõju inimese vaimsele võimekusele ning kultuurilisele seotusele on hindamatu,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman.

Eesti kirjanduse päeva puhul saab esmakordselt tunnustatud koostöös Emakeeleõpetajate Seltsiga aasta parim kirjandusõpetaja. Tunnustuse annab välja Vabariigi president Alar Karis 30. jaanuaril 2023.

Maailma parima eesti kirjanduse õpetaja kohta tuleb täita küsimustik https://forms.gle/nQYzMGn9HwYv424b9   või saata  täidetud ankeet hiljemalt 26. jaanuariks kell 17 aadressile info@eeselts.edu.ee.

EESi juhatus

Eesti kirjanduse olümpiaadi eelvooru küsimused ja vastused

Olümpiaadi eelvoorus 24. novembril osales 52 võistkonda: 9.-10.kl oli 21 ja 11.-12.kl 31 võistkonda.

Siit saab vaadata eelvooru küsimusi ja vastuseid.

Aitäh osalejatele!

Lõppvooru kutsutakse 30 parimat võistkonda üleriigilise pingerea alusel, aga ühest koolist ainult parima tulemuse saavutanud võistkond (eraldi arvestus mõlemas vanuseastmes).

Lõppvoor toimub L, 1. aprillil 2023 kell 12.00 Tartus Miina Härma Gümnaasiumis (Jaan Tõnissoni 3).

21. arvustustevõistlus

Ulakass ootab jälle uuema kirjanduse arvustusi igast Eestimaa nurgast.

Arvustus tuleb pealkirjastada, lisada arvustatava teose autor, pealkiri, ilmumisaasta ja
kirjastus ning saata meiliaadressil ulakass@tammegymnaasium.ee (pdf-formaadis) hiljemalt
03.04.2023.

Mõlemas vanuserühmas valib parima töö ka Eesti Emakeeleõpetajate Selts.

Juhend.

Eesti keele õpetajate talvine supervisioon

Eesti keele ja kirjanduse õpetajate talvine supervisioon toimub 9. ja 10. detsembril 2022 Tartus Soho hotellis (Rüütli 9).

Päevakava: 

9. detsember
Saabumine + lõuna 14.00 – 14.30 
Supervisioon 14.30 – 16.00
paus
supervisioon 16.15 – 17.45
Õhtusöök 
Vaba aeg

10. detsember
Hommikusöök 8.30-9.00
Supervisioon 9.00 – 10.30
Paus
Supervisioon 10.45 – 13.00
Lõuna
Kojusõit

Registreerimislink: https://forms.gle/st9CqsjqxJ6DThoR8

Tänu EESi ja HTMi toetusele maksab supervisioon Sulle 55 eurot (hinnas supervisioon, ööbimine, söögid).

Supervisioon on regulaarne tööalane nõustamine, kus turvalises grupis leitakse vastused tööalastele väljakutsetele, probleemidele ja toetatakse professionaalset enesearengut. 

Supervisioonis tegeletakse eelkõige nende asjadega, mis on iseenda jaoks vajalikud, mis puudutavad emotsionaalselt, vajavad lahendamist või arendamist. Koos superviisoriga lepitakse kokku sihid ja eesmärgid, mida on vaja lahti mõtestada. Supervisioon töötab tegevuslikke meetodeid kasutades – reflekteerides, rolle vahetades, kogedes, kõrvalt vaadates, see ergutab nägema uusi lahendusi, vabastab loovuse, elutarkuse, rõõmu oma tööst.

Miks tulla supervisiooni?

  • Koolis on vahel kõike nii palju, et enam ei jaksa, lained löövad üle pea kokku…
  • Kuskilt oleks vaja saada energiat, jõudu, arusaamist, uut vaatenurka. 
  • Vaja on aega iseendasse vaatamiseks.
  • Tunned ärevust, läbikukkumist, jõuetust, eemaletõmbumist.
  • Töö on, aga elu pole.
  • Ei taha enam heal meelel tööle minna.

Sügiseste tervitustega

Epp Priimägi

+372 5662 6833

Emakeeleõpetuse sõber 2022 on Joonas Hellerma,

telesaatejuht, kes oma täpse ja isikupärase sõnakasutusega intervjueerib kultuuriliselt tähenduslikke inimesi ning käsitleb asjatundlikult keele- ja kirjandusteemasid saates “Plekktrumm“, mis on suurepäraseks õppematerjaliks eesti keele ja kirjanduse õpetamisel. Tema eesti keele ja kirjanduse armastus, väärtustamine ja esiletõstmine ning kõrgetasemelised telesaated toetavad emakeeleõpetajate seltsi põhimõtteid ning emakeeleõpetuse väärtusi.

Aunimetus anti üle EESi sügispäevadel 4. novembril Kai kunstikeskuses.

EESi juhatus

Kirjutiste võistlus “Heategu naeratusega”

Rahvusvahelise Lions Klubide Organisatsiooni Eesti Piirkond (LIONS), LC Tallinn Kristiine ja Eesti Emakeeleõpetajate Selts kuulutavad välja kirjutiste konkursi “Heategu naeratusega”.

Konkursi eesmärk

Suunata noori märkama heategusid enda ümber ning mõtisklema heateo olemuse, vajalikkuse ja tulemuse üle; millised on igaühe võimalused teha heategusid või aidata kellelgi heategu teha.

Konkursi ajakava

Konkursi algus 1. november 2022

Tööde laekumise tähtaeg 5. detsember 2022

Konkursi kokkuvõtted 20. veebruar 2023

Auhinnatseremoonia 5. aprill 2023

EES kutsub kõiki eesti keele ja kirjanduse õpetajaid seltsi sügispäevadele “Mida lugeda? Kuidas lugeda?” 4. ja 5. novembril Tallinnas Kai kunstikeskuses (Peetri 12)

EESi liikmete üldkoosolek toimub 5. novembril kell 10 Tallinnas Kai kunstikeskuse auditooriumis.

Sügispäevade üldteema on kirjandusõpetus.

Palume osalemine registreerida kuni 28. oktoobrini 2022. Registreerimine.

Kava.

4. novembril kell 19 ooperi “Orpheus põrgus” ühiskülastus Estonia teatris

5. novembris dokfilmi “Keelemässaja” ühisvaatamine Kai kunstikeskuses. Filmi juhatab sisse režissöör Annika Koppel (Kopli Kinokompanii, 2022)

Osalustasu 45 eurot sisaldab koolituse, koolitusmaterjalid, toitlustuse. Lisandub teatripilet 18 eurot ITIC-kaardi omanikele ja pensionäridele, täispileti hind on 37 eurot.

Kohtumiseni!

Info: Kaja Sarapuu, tel 56655623 ja kaja@eeselts.edu.ee.

Juhatus

Eesti kirjanduse olümpiaad 2022/23: Ehin ja Kross

Eesti kirjanduse olümpiaad tuleb taas!

Eesti Emakeeleõpetajate Selts korraldas 2021. aasta sügisel esimest korda eesti kirjanduse olümpiaadi. On rõõm teada anda, et eesti kirjanduse olümpiaad toimub ka 2022/2023. õppeaastal. Teema: Kristiina Ehini ja Jaan Krossi elu ja looming

Kuna Jaan Kross on keeruline autor ja meie eesmärk on õpilasi lugema innustada, mitte kirjanduse juurest eemale peletada, siis oleme kitsendanud veidi olümpiaadil käsitlevate teoste arvu, st küsimused ei tule terve Jaan Krossi loomingu baasil, vaid järgmiste raamatute põhjal: „Wikmani poisid“, „Väike Vipper“, „Neli monoloogi Püha Jüri asjus“, „Keisri hull“, „Taevakivi“, „Pöördtoolitund“, „Doktor Karelli raske öö“, „Kolmandad mäed“, „Tiit Pagu“ + luuletused. Kristiina Ehini looming on olümpiaadil käsitlusel tervikuna, nii proosa kui luule. Kasuks tuleb ka mõlema autoriga seotud elulooliste detailide tundmine, selleks on abiks näiteks raamatud J. Kross „Kallid kaasteelised“, M. Kangro „Ellen Niit. Heleda mõtte laast“, J. Undusk „Suur Siberimaa“, K. Ehin „Paleontoloogi päevaraamat“ jt.

Olümpiaad on eestikeelne, osaleda võivad kõikide Eesti koolide 9. – 12. klassi õpilased (ka venekeelsed koolid, eelduseks on eesti keele oskus).

Õpilasi hinnatakse kahes vanusegrupis: 9.-10. klassi õpilased (I, II ja III koht) ning 11.-12. klassi õpilased (I, II ja III koht).

Olümpiaadil osalevad 3-liikmelised võistkonnad. Võistkonnad võivad olla erinevatest klassidest, aga arvestuse aluseks on klass, kus õpib vanim võistkonnaliige.

Olümpiaadi eelvoor on veebipõhine, iga kool võib panna välja ükskõik kui palju võistkondi, aga juhendaja-õpetaja peab tagama, et õpilased saavad töö sooritada arvutiklassis vm kontrollitud keskkonnas, kus ebaausad võtted (näiteks kõrvaliste isikute kaasamine vms) on välistatud. Igal võistkonnal peab olema vastutav juhendaja-õpetaja.

Kõik võistkonnad peavad ennast registreerima hiljemalt N, 17. novembriks 2022.

Registreeruda saab siit: https://bit.ly/emakeeleolympiaad2022

Veebipõhine eelvoor avaneb internetis N, 24. nov kell 14.00 – 15.30; juurdepääsuks vajalik info saadetakse iga registreerunud võistkonna juhendajale kaks päeva varem e-kirjaga. Eelvoorus on 20 küsimust nii Kristiina Ehini kui Jaan Krossi elu ja loomingu kohta ning vastuste põhjal selgub paremusjärjestus, mille alusel saab lõppvooru 10 (9.-10. klass) + 20 (11.-12. klass) meeskonda. Lõppvooru kutsutakse 30 parimat võistkonda üleriigilise pingerea alusel, aga ühest koolist ainult parima tulemuse saavutanud võistkond (eraldi arvestus mõlemas vanuseastmes).

Lõppvoor toimub L, 1. aprillil 2023 kell 12.00 Tartus Miina Härma Gümnaasiumis (Jaan Tõnissoni 3).

Lõppvoor on mnemoturniiri-laadne: võistkonnad vastavad kirjalikult, seejärel saab roteeruvalt iga meeskond üks kord vastata suuliselt. Õige vastus selgub kohe žürii kommentaaridest. Kirjalikud vastused hinnatakse jooksvalt ja nende põhjal kujuneb paremusjärjestus. Ka lõppvoorus on 20 küsimust. Lõppvooru küsimused on ühised, arvestus vanuseastmeti erinev. 

Žürii on kolmeliikmeline: kirjanik Kristiina Ehin, EESi juhatuse esimees Kaja Sarapuu ja Jaan Krossi esindaja.

Kõik lõppvooru jõudnud õpilased saavad osalemist kinnitava diplomi.
Kuulutatakse välja I, II ja III koht kahes vanuseastmes (9.-10. klass ja 11.-12. klass).
Auhinnaks on kirjaniku autogrammiga raamatud, kinkekaardid jm.

Kontaktisik lisaküsimuste tekkimisel on EESi juhatuse liige Anu Kell; anu.kell@gag.ee 

Ootame rohket osavõttu!

Vaata 1. olümpiaadi materjale siit.

Kevadine supervisioon 20.-21.05.2022 Pärnus

Hea kaasteeline!

Kas ka sina asud kiirustamise virrvarris ja vajad korraks aega, et vaadata endasse, oma töösse? Võib-olla on sul vaja teha valikuid, kuidas minna edasi. Või vajad lihtsalt jõustavat kohtumist kolleegidega?Kutsun Sind eesti keele õpetajate kevadisele supervisioonile, mis sel korral toimub 20. -21. maini suvituslinnas Pärnus.
Päevakava:20. maiSaabumine + lõuna 14.00 – 14.30Supervisioon 14.30 – 16.00paus supervisioon 16.15 – 17.45Õhtusöök Vaba aeg – võimalus minna teatrisseEsimene etenduse valik – “Suvitajad” Teine etenduse valik – “Tantsutund”
21. maiHommikusöök 8.30-9.00Supervisioon 9.00 – 10.30PausSupervisioon 10.45 – 13.00Kojusõit
Tänu EESi toetusele maksab supervisioon Sulle 55 eurot (hinnas supervisioon, ööbimine, hommikusöök, lõunasöök), koos teatripiletiga 70 eurot.

Supervisioon on regulaarne tööalane nõustamine, kus turvalises grupis leitakse vastused tööalastele väljakutsetele, probleemidele ja toetatakse professionaalset enesearengut. 

Supervisioonis tegeletakse eelkõige nende asjadega, mis on iseenda jaoks vajalikud, mis puudutavad emotsionaalselt, vajavad lahendamist või arendamist. Koos superviisoriga lepitakse kokku sihid ja eesmärgid, mida on vaja lahti mõtestada. Supervisioon töötab tegevuslikke meetodeid kasutades – reflekteerides, rolle vahetades, kogedes, kõrvalt vaadates, see ergutab nägema uusi lahendusi, vabastab loovuse, elutarkuse, rõõmu oma tööst.

Miks tulla supervisiooni?

  • Koolis on vahel kõike nii palju, et enam ei jaksa, lained löövad üle pea kokku…
  • Kuskilt oleks vaja saada energiat, jõudu, arusaamist, uut vaatenurka. 
  • Vaja on aega iseendasse vaatamiseks.
  • Tunned ärevust, läbikukkumist, jõuetust, eemaletõmbumist.
  • Töö on, aga elu pole.
  • Ei taha enam heal meelel tööle minna.

Pane ennast kirja siin!
Kevadiste tervitustegaEpp Priimägi+372 5662 6833

EES korraldas 1. eesti kirjanduse olümpiaadi

Laupäeval, 2. aprillil toimus eesti kirjanduse olümpiaadi lõppvoor Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Eelvoorust võttis osa 86 võistkonda üle kogu Eesti, lõppvooru sai nendest 30, kellest 28 oli laupäevases lõppvoorus kohal.

Lõppvoor korraldati klassikalise mälumängu formaadis, kus võistlejad vastasid alguses kirjalikult, siis roteeruvalt suuliselt (iga võistkond üks kord) ja vastust kommenteerisid žürii liikmed Maarja Vaino ja Andrus Kivirähk. Päikeseline laupäev möödus emotsionaalselt ja heatujuliselt, üritust nautisid nii osalevad õpilased, korraldajad kui žürii liikmed.

Jagan mõned emotsionaalsed mõtted osalejatelt:

Ütlesin juba novembris oma tiimikaaslastele, et tõotab tulla huvitav talv, ja nii see oligi. Olümpiaadil osalemine ja selleks valmistumine äratas minus mingil määral uuesti armastuse lugemise vastu. Avastasin õppimise käigus enda jaoks paar sellist teost, mis on saanud mulle väga südamelähedaseks ja mida tahan juba tulevikus veel ja veel lugeda. Eesti kirjandust jään lugema ja propageerima ka edaspidi, olen juba välja otsinud järgmised eesti kirjanikud, kelle loominguga kavatsen tutvuda. (Mia-Maria)

See oli täiesti uskumatu teekond ning ma ei kahetse absoluutselt, et loovutasin mõned-kümned õhtud väljas tšillimist raamatulugemisele. Kõik see, teoste vahel seoste leidmine ja nende analüüsimine, andis mulle väärtusliku kogemuse, arendas mu mõttemaailma ning pani ka ümbritsevat teise pilguga vaatama. Võtan selle teekonna kokku Kivirähki „Maailma otsas“ tegelase Vooremäe sõnadega: sai nutta ja sai naerda. (Meliina)

Eelvoor oli jõhker ja see ajas mind nii kohutavalt närvi. Meil oli vastamiseks vaid pool tundi, kuid küsimusi oli matsakalt palju ning need olid mahlaselt pikad. Pärast 10 sekundit oli seega siis 30 minutit möödunud ja mulle ei meeldinud see tunne, mida pärast tundsin. Tungiv soov kogetud tunnet tulevikus vältida saigi sütitavaks, kui saime tiimiga teada, et pääsesime vabariiki.

Milles seisnes sõjaplaan? Ladusime ritta kõik Tammsaare ja Kivirähki teosed ning panime paika kindlad kuupäevad, mis ajaks miski läbi loetud peaks olema. Enamasti siis ühe nädalaga üks raamat, mida reedeti lahkasime. Lahates ei piirdunud me vaid maksa, neerude ja südamega (loe: faktiteadmistega), vaid kaevusime sügavamale, üritades lahti mõtestada ka näiteks ajastut, millal raamat kirjutatud oli. Kui loetu hulk oli juba piisavalt suur, saime hakata teoste vahel paralleele tõmbama. Selline lähenemine oli vajalik kindlustamaks, et me ei ralli raamatust lihtsalt läbi, vaid päriselt üritame mõista, kas me saime aru, mida just lugesime. (Kai-Melli)

Väga lahe üritus oli. Kui järgmine aasta koolis oleks, tahaks kindlasti veel proovida. (Brigitta)

Sellist tagasisidet on suur rõõm lugeda ja see kinnitab veelgi meie tõdemust, et sellist eesti kirjanduse olümpiaadi oli väga vaja. Järgmisel aastal korraldame olümpiaadi samalaadselt: eelvoor novembris 2022 veebipõhine, lõppvoor aprillis 2023 mänguline viktoriinivormis mõõduvõtmine.

Kuulutasime välja ka järgmise aasta olümpiaadi autorid, kellele keskendume: Jaan Kross ja Kristiina Ehin.

Aitäh kõikidele kaasteelistele, kes eesti kirjanduse olümpiaadi korraldamisele nõu ja jõuga kaasa aitasid: Kaja Sarapuu, Ivika Hein, Tiina Brock, Kerli Rhede ja Ingrid Maadvere (GAG), Külliki Kask. Teiega koos pole miski võimatu ja järgmisel aastal jätkame selle üritusega igal juhul. Aitäh ka žürii liikmetele Maarja Vainole ja Andrus Kivirähkile, kes andsid kogu üritusele värvi juurde. Selleaastane kogemus näitas, et huvi oli väga suur ja tagasiside on olnud väga positiivne.

Avaldame ka lõppvooru küsimused-vastused, ehk tahavad õpetajad nendega tutvuda, ning osalejate tulemuste tabeli.

Anu Kell

Pildil EESi korraldusmeeskond ja žürii.

Võistlus käib.