Õppekava lähteülesanne 2008

PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA AINEVALDKONNA -EMAKEEL JA KIRJANDUS- ARENDAMISE LÄHTEÜLESANNE
Tööversioon 30.09.2008
Lähteülesande koostaja: Mari Kadakas
HTMi poolt kooskõlastamata
________________________________________
1. Ainevaldkonna struktuur kehtivas põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas
Ainevaldkonda kuuluvad õppeained on eesti keel ja kirjandus (eesti õppekeelega koolile) ning vene keel ja kirjandus (vene õppekeelega koolile). Põhikooli õppekavas on keel ja kirjandus integreeritud üheks õppeaineks eesti keel / vene keel, III kooliastmes eesti keel ja kirjandus / vene keel ja kirjandus. Gümnaasiumis on keel ja kirjandus eri õppeained, kursuste arv kokku on 12.
Kehtivas õppekavas on ainekavad esitatud eri lisadena, neid pole valdkonniti koondatud. Eesti õppekeelega kooli ja vene õppekeelega kooli emakeele ja kirjanduse ainekavad on erinevad nii sisu kui ka nõutavate õpitulemuste poolest, kuna on koostatud töörühmade poolt, kes lähtusid erinevatest kontseptsioonidest ja pole teinud omavahel koostööd.

2. Ainevaldkonna lähtekohad ja eesmärgid
2.1. Ainevaldkonna lähtekohad. Emakeel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja ning tema valdamine kõnes ja kirjas on inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse ja emotsionaalse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldusi. Emakeele hea valdamine on ka eduka õppimise eelduseks kõigis õppeainetes. Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse teksti- ja õigekeelsusõpetuse kaudu. Emakeele ja kirjanduse õppimise protsessis omandab õpilane keelelise suhtluse oskused ja vilumused, õpib oma mõtteid ja tundeid väljendama, kuuldut ja loetut analüüsima ning kogutud teavet üldistama. Kirjanduse lugemine ja käsitlemine tundides avardab õpilase kultuuri- ja elukogemust, rikastab sõnavara, soodustab kirjandushuvi, lugejavõimete ja isiksuse arengut.
1.–4. klassini on eesti keel / vene keel integreeritud õppeaine, kus arendatakse kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine) nii teabe- ja tarbetekstide kui ka kirjandustekstide lugemise, reflekteerimise ja kirjutamise toel. Alates 5. klassist on kirjandus eri õppeaine, kuid kirjandus- ja keeleõpetust seob tekstikeskne lähenemisviis ja keeleliste osaoskuste kujundamine. Kirjandusõpetus taotleb eeskätt õpilaste kirjandushuvi ja lugejavõimete arengut, kuid kirjandustundides vaadeldakse ka ilukirjanduskeele eripära ning arendatakse õpilaste suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Ainevaldkonna õppeainete koostoimes omandatakse ka teiste õppeainete õppimiseks vajalike kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ja oskus oma mõtteid väljendada.
2.2. Ainevaldkonna eesmärgid. Ainevaldkonna emakeel ja kirjandus üldeesmärgiks on luua soodsad tingimused õpilaste emakeelepädevuse, kommunikatiivsete oskuste ja kirjandushuvi kujunemiseks, toetada nende esteetilist, kultuurilist ja sotsiaalset arengut. Ainevaldkonna õppeained toetavad peale emakeelepädevuse ka järgmiste võtmepädevuste kujunemist: õpipädevus, enesekohane pädevus, tegutsemispädevus, esteetiline pädevus ja sotsiaalne pädevus.

3. Ainevaldkonna arendamisel aluseks võetavad dokumendid
Ainevaldkonna arendamisel ja ainekavade koostamisel võetakse aluseks:
1) Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse projekt (seisuga 30. 10. 2008 ?)
2) Põhikooli riikliku õppekava üldosa (seisuga …………..
3) Gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa (seisuga …………..
4) Lähteülesanne põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava arendamiseks aastatel 2008–2011 (seisuga 17. 06. 2008)
5) HTM-i poolt edastatud juhendmaterjalid (läbivate teemade käsitlemiseks jt) töö teostamiseks (seisuga 30. 09. 2008)
Ainekavade arendamisel kasutatakse järgmisi ainekavasid ja projekte:
1) kehtiva riikliku õppekava ainekavad,
2) kogumikus „Riikliku õppekava materjale“ (2006) avaldatud ainekavade projektid,
3) REKK-ile esitatud põhikooli ainekavade alternatiivseid projektid,
4) TÜ õppekavaarenduskeskuse ainevaldkonna „Keeled ja kirjandus“ põhikooli ainevaldkonnakava tööversioon;
5) vajadusel teiste maade (nt Soome, Saksamaa) õppekavade ainekavad.

4. Ainevaldkond ja õppekava arendustöö prioriteedid
Lähtuvalt riikliku õppekava arendamise prioriteetidest peetakse ainevaldkonna ja ainekavade arendamisel silmas järgmisi momente: 1) Õppekava üldosa, läbivate teemade ja valdkonna ainekavade sidususe saavutamiseks kujundatakse välja valdkonna üldeesmärgid, kooliastmete eesmärgid ja õppeainete eesmärgid, mis hõlmavad nii riikliku õppekava üldeesmärke, võtmepädevusi ja läbivate teemade eesmärke, arvestades valdkonna ja õppeainete spetsiifikat.
2) Õppekava vertikaalse sidususe saavutamiseks:
• kavandatakse õppeainete sisu selliselt, et uute teadmiste ja oskuste omandamine saaks tugineda eelnevalt omandatud teadmistele ja oskustele ja samal ajal täiendaks ja rikastaks neid;
• õppesisu ja -tegevuse kavandamisel peetakse silmas keelekasutuse kõigi osaoskuste (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine) kvalitatiivset ja kooskõlalist arengut.
3) Õppekava horisontaalse sidususe saavutamiseks:
• kavandatakse valdkonna ühiseesmärgid,
• kirjutatakse valdkonna ainedidaktilistes suunistes lahti tekstikeskse õppeviisi põhimõtted ja suunised õppetegevuse kavandamiseks;
• arvestatakse emakeele ja kirjanduse õppesisu kavandamisel tekstikeskset õppeviisi,
• arendatakse keelelisi osaoskusi nii keele kui ka kirjanduse tundides;
• kavandatakse kooliastmeti, milliseid keelelisi osaoskusi tuleks arendada ka teiste õppeainete tundides;
• antakse juhiseid käsitletavate ilukirjandus- ja teabetekstide sisuliseks valikuks, arvestades taotletavaid kasvatuseesmärke, võtmepädevusi ja läbivate teemade temaatikat.
4) Valdkonna ühiste eesmärkide, käsitlusviiside ja hindamispõhimõtete väljatöötamise edendamiseks:
• võrreldakse ja analüüsitakse eesti keele kehtivat ainekava ning eesti keele ja kirjanduse ainekavade projekte eesmärkide, õppetegevuse, õpitulemuste aspektist;
• võrreldakse ja analüüsitakse vene keele kehtivat ainekava ning vene keele ja kirjanduse ainekavade projekte eesmärkide, õppetegevuse, õpitulemuste aspektist;
• võrreldakse ja analüüsitakse eesti ja vene õppekeelega kooli ainekavasid ja projekte eesmärkide, õppetegevuse, õpitulemuste aspektist.
5) Õpikoormuse vähendamiseks:
• vaadatakse üle kehtivate ainekavade ja klassiti koostatud ainekavade projektide õppesisu, õppetegevuste kirjeldused ja nõutavad õpitulemused, arvestades õpilaste arengulisi iseärasusi ja kasutatavat ajaressurssi;
• otsitakse võimalusi, kuidas soovitavaid õpitulemusi komplekssemalt kirjeldada, et vältida liigset detailsust;
• püütakse eritleda taotletavaid oskusi, sõnastada neid erineval keerukuse astmel, leida võimalusi nende määratlemiseks ainekavas seostatuna teatud õppesisu ja -tegevusega;
• otsitakse võimalusi õigekeelsuse tulemuslikumaks õpetamiseks, õigekeelsuse seostamiseks tekstide analüüsi ja koostamisega;
• kavandatakse keeleteadmiste ja õigekirja omandamine lähtuvalt loomuliku keelekasutuse ja õigekeelsuse kujunemise seaduspärasustest,
• püütakse välistada õigekirja tuima drilli võimalusi, näiteks ainedidaktiliste soovitustega.
6) Valdkonna ainekavade rakendamiseks vajalike seletavate, abistavate ning juhendavate materjalide ettevalmistamine kavandatakse ainevaldkonna ühisosa ja ainekavade koostamise käigus.

5. Ainevaldkond ja üldharidussüsteemi arendamise eesmärgid
Ainevaldkonna arendusprotsess aitab kaasa järgmiste Eesti üldharidussüsteemi arendamise eesmärkide elluviimisele.
1) Turvalise koolikeskkonna saavutamine – ainekavades antakse suuniseid kooli sotsiaalse kliimaga (nt vastastikusel lugupidamisel põhinevad suhted, kaasõpilase väärikuse ja eripäradega arvestamine; koolikiusamine ja -vägivald) seotud temaatika arvestamiseks loetava kirjanduse valikul ja käsitlemisel ning õppeülesannete kavandamisel.
2) Eetiliste, vastutustundlike ja aktiivsete kodanikuühiskonna liikmete kujunemise toetamine – ainekavades antakse suuniseid kõlbelise ja isamaalise kasvatuse, samuti ettevõtlikkuse ja kodanikuaktiivsusega seotud temaatika arvestamiseks loetava kirjanduse valikul ning käsitlemisel ning õppeülesannete kavandamisel.
3) Eesti keelest erineva emakeele ja kultuuritaustaga õpilaste tõhusam toetamine – ainekavades antakse suuniseid tööks õppekeelest erineva emakeele ja kultuuritaustaga õpilastega (nt keeleülesannete diferentseerimine, õpilase rahvuse arvestamine loetava kirjanduse valikul; õppeülesanded ja loovtööd, mis väärtustavad õpilase rahvus-kultuuri, võimaldavad seda teistele õpilastele tutvustada).
4) Infotehnoloogiliste võimaluste kasutamine õppetöös – infotehnoloogilisi võimalusi arvestatakse ainevaldkonna eesmärkide, õppetegevuse suuniste, ainekavade eesmärkide, õppesisu ja õpitulemuste kujundamisel ning neist lähtuvalt ka rakenduslike materjalide koostamisel.

6. Ainevaldkonna arendamise eesmärgid ja prioriteedid
„Eesti keele arendamise strateegia 2004–2010“ konstateerib, et üldhariduskooli lõpetajate kirjakeeleoskus vajab parandamist ning seab eesmärgiks tagada põhikooli- ja gümnaasiumi-lõpetajate hea eesti keele oskus ja positiivne hoiak eesti keele suhtes. Eesti keele õpet tuleb tõhustada, et tagada kõigi emakeele osaoskuste areng.
Emakeeleõppe tõhustamise vajadust järgisid ka Marguse konverentsil „Eesti keele arendamise strateegia (2004–2010) koolis” (2004) osalenute ettepanekud, sh ettepanek lahutada põhikoolis eesti keel ja kirjandus kaheks eri õppeaineks. Põhikooli 2007. a lõpueksamitööde analüüsi põhjal on välja toodud järgmised emakeeleõppe arendamise vajadused: 1) tegelda õpilaste sõnavara laiendamisega, 3) suunata õpilasi oma mõtteid selgelt ja täpselt avaldama, tegelema kirjandite stiili- ja lausestusvigadega; 3) suunata õpilasi rohkem lugema, loetut mõistma, iseseisvalt mõtlema.
Õpilaste lugemisoskuse arendamise vajadusele osutavad ka rahvusvahelise uuringu PISA 2006 tulemused õpilaste funktsionaalse lugemisoskuse kohta. Kuigi Eesti oli pingereas 13. kohal, sest mingi põhitaseme oli saavutanud suur hulk noori, siis kõrgema lugemisoskusega noori oli hoopis vähem, 5. taseme saavutas vaid 6%. Ainevaldkonna arendamisel tuleb silmas pidada ka seda, et tüdrukute tulemused olid oluliselt paremad, samuti seda, et vene õppekeelega koolide õpilaste tulemused olid eesti koolide tulemustest oluliselt madalamad.
Ainevaldkonna arendamise üldeesmärgiks on luua senisest paremad tingimused nii eesti kui ka vene õppekeelega koolide õpilaste emakeelepädevuse, kommunikatiivsete oskuste ja kirjandushuvi kujunemiseks, toetada nende esteetilist, kultuurilist ja sotsiaalset arengut. Ainevaldkonna ühiseesmärkide ja õppetegevuse kavandamisel ning ainekavade koostamisel peetakse silmas, et õppeained taotlevad peale emakeelepädevuse ka järgmiste võtmepädevuste kujunemist: õpipädevus, enesekohane pädevus, tegutsemispädevus, esteetiline pädevus ja sotsiaalne pädevus.

7. Ainevaldkonna arendamise eesmärk, lähteseisukohad ja ülesanded
Ainevaldkonna arendamisel:
1) lähtutakse õppekava üldosa projektis sätestatud õppekava alusväärtustest, õppe- ja kasvatuseesmärkidest ja ülesannetest, õppekava inimese arengu ning õppimise, teadmuse ja õpetamise ning õppe- ja kasvatusprotsessi käsitusest, nõuetest emakeelepädevuse ja teiste võtmepädevuste kujundamise ning läbivate teemade rakendamise kohta; õppekava õppekorralduslikest sätetest ja nõuetest ainekavade koostamisele;
2) järgitakse õppekavaarenduse üldisi prioriteete ja eesmärke, sh õpikoormuse vähendamist;
3) arvestatakse ainevaldkonna arendamise prioriteete, eesmärke ja spetsiifilisi arenguvajadusi, sh tekstikeskse õppeviisi ja tänapäevase ainedidaktika põhimõtete rakendamist;
4) arvestatakse aluskokkulepet, et kirjandus on alates 5. klassist iseseisev õppeaine, millele koostatakse eri ainekava;
5) peetakse silmas vajadust, lähendada ja kooskõlastada eesti õppekeelega kooli ja vene õppekeelega kooli emakeele ja kirjanduse õpetamise eesmärke, ülesandeid ja nõudeid õpitulemustele, samuti õppesisu võimalikul määral arvestades.
Ainevaldkonna arendamise ülesanded on:
1) ainevaldkonna ühiste õppe- ja kasvatuseesmärkide määratlemine, nende saavutamiseks vajalikke õppetegevuste kirjeldamine;
2) eesti ja vene õppekeelega kooli emakeele ja kirjanduse ainekavade sisuline ja vormiline lähendamine;
3) õppekava ainevaldkonnas käsitletavate läbivate teemade käsitluse, alateemade ja soovitavate õpitulemuste kavandamine ainekavades;
4) põhikooli kirjanduse ainekava koostamise aluste ning keele ja kirjanduse ainekavade seostamise määratlemine;
5) tekstikeskse keeleõpetuse rakendamine;
6) õpetuse tänapäevasest ainedidaktikast lähtuv suunamine;
7) õpitulemuste määratlemine, nende seostamine õppesisu- ja tegevusega;
8) ettepanekute esitamine funktsionaalse kirjaoskuse kujundamise kavandamiseks teiste õppeainete ainekavades;
9) suunamine infotehnoloogiliste võimaluste kasutamisele õppetöös.

8. Põhikooli tunnijaotusplaan
Õppeaine / klass     I     II     III     IV     V     VI     VII     VIII     IX
Eesti keel / Vene keel     7     6     6     5     3     3     2     2     2
Kirjandus                     2     2     2     2     2
KOKKU     7     6     6     5     5     5     4     4     4

9. Arendustöö lõpptulemused
1. Ainevaldkonna käsitlus põhikooli õppekava üldosas
2. Õppekava lisa Ainevaldkond EMAKEEL JA KIRJANDUS
2. 1. Ainevaldkonna ainekavadele eelnev sissejuhatav osa
2. 2. Eesti keele ainekava (1.–9. kl)
2. 3. Kirjanduse ainekava (5.–9. kl)
2. 4. Vene keele ainekava (1.–9. kl
2. 5. Kirjanduse ainekava vene õppekeelega koolile (5.–9. kl)

10. Ainevaldkonna arendamise tegevuskava
Ainevaldkonna arendamiseks töötavad töörühmade juhid koostöös valdkonna juhi ja töörühmade liikmetega välja konkreetse tegevuskava.

AVALIKUSTAMINE JA ETTEPANEKUD
* Valdkonna esimese ainekava tööversiooni avalikustamine: 12. jaanuar 2009
* Ettepanekud ainekavade tööversioonide parandamiseks/täiendamiseks: 16. veebruar 2009
PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA AINEVALDKONNA -EMAKEEL JA KIRJANDUS- ARENDAMISE LÄHTEÜLESANNE
Tööversioon 30.09.2008
Lähteülesande koostaja: Mari Kadakas
HTMi poolt kooskõlastamata
________________________________________
1. Ainevaldkonna struktuur kehtivas põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas
Ainevaldkonda kuuluvad õppeained on eesti keel ja kirjandus (eesti õppekeelega koolile) ning vene keel ja kirjandus (vene õppekeelega koolile). Põhikooli õppekavas on keel ja kirjandus integreeritud üheks õppeaineks eesti keel / vene keel, III kooliastmes eesti keel ja kirjandus / vene keel ja kirjandus. Gümnaasiumis on keel ja kirjandus eri õppeained, kursuste arv kokku on 12.
Kehtivas õppekavas on ainekavad esitatud eri lisadena, neid pole valdkonniti koondatud. Eesti õppekeelega kooli ja vene õppekeelega kooli emakeele ja kirjanduse ainekavad on erinevad nii sisu kui ka nõutavate õpitulemuste poolest, kuna on koostatud töörühmade poolt, kes lähtusid erinevatest kontseptsioonidest ja pole teinud omavahel koostööd.

2. Ainevaldkonna lähtekohad ja eesmärgid
2.1. Ainevaldkonna lähtekohad. Emakeel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja ning tema valdamine kõnes ja kirjas on inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse ja emotsionaalse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldusi. Emakeele hea valdamine on ka eduka õppimise eelduseks kõigis õppeainetes. Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse teksti- ja õigekeelsusõpetuse kaudu. Emakeele ja kirjanduse õppimise protsessis omandab õpilane keelelise suhtluse oskused ja vilumused, õpib oma mõtteid ja tundeid väljendama, kuuldut ja loetut analüüsima ning kogutud teavet üldistama. Kirjanduse lugemine ja käsitlemine tundides avardab õpilase kultuuri- ja elukogemust, rikastab sõnavara, soodustab kirjandushuvi, lugejavõimete ja isiksuse arengut.
1.–4. klassini on eesti keel / vene keel integreeritud õppeaine, kus arendatakse kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine) nii teabe- ja tarbetekstide kui ka kirjandustekstide lugemise, reflekteerimise ja kirjutamise toel. Alates 5. klassist on kirjandus eri õppeaine, kuid kirjandus- ja keeleõpetust seob tekstikeskne lähenemisviis ja keeleliste osaoskuste kujundamine. Kirjandusõpetus taotleb eeskätt õpilaste kirjandushuvi ja lugejavõimete arengut, kuid kirjandustundides vaadeldakse ka ilukirjanduskeele eripära ning arendatakse õpilaste suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Ainevaldkonna õppeainete koostoimes omandatakse ka teiste õppeainete õppimiseks vajalike kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ja oskus oma mõtteid väljendada.
2.2. Ainevaldkonna eesmärgid. Ainevaldkonna emakeel ja kirjandus üldeesmärgiks on luua soodsad tingimused õpilaste emakeelepädevuse, kommunikatiivsete oskuste ja kirjandushuvi kujunemiseks, toetada nende esteetilist, kultuurilist ja sotsiaalset arengut. Ainevaldkonna õppeained toetavad peale emakeelepädevuse ka järgmiste võtmepädevuste kujunemist: õpipädevus, enesekohane pädevus, tegutsemispädevus, esteetiline pädevus ja sotsiaalne pädevus.

3. Ainevaldkonna arendamisel aluseks võetavad dokumendid
Ainevaldkonna arendamisel ja ainekavade koostamisel võetakse aluseks:
1) Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse projekt (seisuga 30. 10. 2008 ?)
2) Põhikooli riikliku õppekava üldosa (seisuga …………..
3) Gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa (seisuga …………..
4) Lähteülesanne põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava arendamiseks aastatel 2008–2011 (seisuga 17. 06. 2008)
5) HTM-i poolt edastatud juhendmaterjalid (läbivate teemade käsitlemiseks jt) töö teostamiseks (seisuga 30. 09. 2008)
Ainekavade arendamisel kasutatakse järgmisi ainekavasid ja projekte:
1) kehtiva riikliku õppekava ainekavad,
2) kogumikus „Riikliku õppekava materjale“ (2006) avaldatud ainekavade projektid,
3) REKK-ile esitatud põhikooli ainekavade alternatiivseid projektid,
4) TÜ õppekavaarenduskeskuse ainevaldkonna „Keeled ja kirjandus“ põhikooli ainevaldkonnakava tööversioon;
5) vajadusel teiste maade (nt Soome, Saksamaa) õppekavade ainekavad.

4. Ainevaldkond ja õppekava arendustöö prioriteedid
Lähtuvalt riikliku õppekava arendamise prioriteetidest peetakse ainevaldkonna ja ainekavade arendamisel silmas järgmisi momente: 1) Õppekava üldosa, läbivate teemade ja valdkonna ainekavade sidususe saavutamiseks kujundatakse välja valdkonna üldeesmärgid, kooliastmete eesmärgid ja õppeainete eesmärgid, mis hõlmavad nii riikliku õppekava üldeesmärke, võtmepädevusi ja läbivate teemade eesmärke, arvestades valdkonna ja õppeainete spetsiifikat.
2) Õppekava vertikaalse sidususe saavutamiseks:
• kavandatakse õppeainete sisu selliselt, et uute teadmiste ja oskuste omandamine saaks tugineda eelnevalt omandatud teadmistele ja oskustele ja samal ajal täiendaks ja rikastaks neid;
• õppesisu ja -tegevuse kavandamisel peetakse silmas keelekasutuse kõigi osaoskuste (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine) kvalitatiivset ja kooskõlalist arengut.
3) Õppekava horisontaalse sidususe saavutamiseks:
• kavandatakse valdkonna ühiseesmärgid,
• kirjutatakse valdkonna ainedidaktilistes suunistes lahti tekstikeskse õppeviisi põhimõtted ja suunised õppetegevuse kavandamiseks;
• arvestatakse emakeele ja kirjanduse õppesisu kavandamisel tekstikeskset õppeviisi,
• arendatakse keelelisi osaoskusi nii keele kui ka kirjanduse tundides;
• kavandatakse kooliastmeti, milliseid keelelisi osaoskusi tuleks arendada ka teiste õppeainete tundides;
• antakse juhiseid käsitletavate ilukirjandus- ja teabetekstide sisuliseks valikuks, arvestades taotletavaid kasvatuseesmärke, võtmepädevusi ja läbivate teemade temaatikat.
4) Valdkonna ühiste eesmärkide, käsitlusviiside ja hindamispõhimõtete väljatöötamise edendamiseks:
• võrreldakse ja analüüsitakse eesti keele kehtivat ainekava ning eesti keele ja kirjanduse ainekavade projekte eesmärkide, õppetegevuse, õpitulemuste aspektist;
• võrreldakse ja analüüsitakse vene keele kehtivat ainekava ning vene keele ja kirjanduse ainekavade projekte eesmärkide, õppetegevuse, õpitulemuste aspektist;
• võrreldakse ja analüüsitakse eesti ja vene õppekeelega kooli ainekavasid ja projekte eesmärkide, õppetegevuse, õpitulemuste aspektist.
5) Õpikoormuse vähendamiseks:
• vaadatakse üle kehtivate ainekavade ja klassiti koostatud ainekavade projektide õppesisu, õppetegevuste kirjeldused ja nõutavad õpitulemused, arvestades õpilaste arengulisi iseärasusi ja kasutatavat ajaressurssi;
• otsitakse võimalusi, kuidas soovitavaid õpitulemusi komplekssemalt kirjeldada, et vältida liigset detailsust;
• püütakse eritleda taotletavaid oskusi, sõnastada neid erineval keerukuse astmel, leida võimalusi nende määratlemiseks ainekavas seostatuna teatud õppesisu ja -tegevusega;
• otsitakse võimalusi õigekeelsuse tulemuslikumaks õpetamiseks, õigekeelsuse seostamiseks tekstide analüüsi ja koostamisega;
• kavandatakse keeleteadmiste ja õigekirja omandamine lähtuvalt loomuliku keelekasutuse ja õigekeelsuse kujunemise seaduspärasustest,
• püütakse välistada õigekirja tuima drilli võimalusi, näiteks ainedidaktiliste soovitustega.
6) Valdkonna ainekavade rakendamiseks vajalike seletavate, abistavate ning juhendavate materjalide ettevalmistamine kavandatakse ainevaldkonna ühisosa ja ainekavade koostamise käigus.

5. Ainevaldkond ja üldharidussüsteemi arendamise eesmärgid
Ainevaldkonna arendusprotsess aitab kaasa järgmiste Eesti üldharidussüsteemi arendamise eesmärkide elluviimisele.
1) Turvalise koolikeskkonna saavutamine – ainekavades antakse suuniseid kooli sotsiaalse kliimaga (nt vastastikusel lugupidamisel põhinevad suhted, kaasõpilase väärikuse ja eripäradega arvestamine; koolikiusamine ja -vägivald) seotud temaatika arvestamiseks loetava kirjanduse valikul ja käsitlemisel ning õppeülesannete kavandamisel.
2) Eetiliste, vastutustundlike ja aktiivsete kodanikuühiskonna liikmete kujunemise toetamine – ainekavades antakse suuniseid kõlbelise ja isamaalise kasvatuse, samuti ettevõtlikkuse ja kodanikuaktiivsusega seotud temaatika arvestamiseks loetava kirjanduse valikul ning käsitlemisel ning õppeülesannete kavandamisel.
3) Eesti keelest erineva emakeele ja kultuuritaustaga õpilaste tõhusam toetamine – ainekavades antakse suuniseid tööks õppekeelest erineva emakeele ja kultuuritaustaga õpilastega (nt keeleülesannete diferentseerimine, õpilase rahvuse arvestamine loetava kirjanduse valikul; õppeülesanded ja loovtööd, mis väärtustavad õpilase rahvus-kultuuri, võimaldavad seda teistele õpilastele tutvustada).
4) Infotehnoloogiliste võimaluste kasutamine õppetöös – infotehnoloogilisi võimalusi arvestatakse ainevaldkonna eesmärkide, õppetegevuse suuniste, ainekavade eesmärkide, õppesisu ja õpitulemuste kujundamisel ning neist lähtuvalt ka rakenduslike materjalide koostamisel.

6. Ainevaldkonna arendamise eesmärgid ja prioriteedid
„Eesti keele arendamise strateegia 2004–2010“ konstateerib, et üldhariduskooli lõpetajate kirjakeeleoskus vajab parandamist ning seab eesmärgiks tagada põhikooli- ja gümnaasiumi-lõpetajate hea eesti keele oskus ja positiivne hoiak eesti keele suhtes. Eesti keele õpet tuleb tõhustada, et tagada kõigi emakeele osaoskuste areng.
Emakeeleõppe tõhustamise vajadust järgisid ka Marguse konverentsil „Eesti keele arendamise strateegia (2004–2010) koolis” (2004) osalenute ettepanekud, sh ettepanek lahutada põhikoolis eesti keel ja kirjandus kaheks eri õppeaineks. Põhikooli 2007. a lõpueksamitööde analüüsi põhjal on välja toodud järgmised emakeeleõppe arendamise vajadused: 1) tegelda õpilaste sõnavara laiendamisega, 3) suunata õpilasi oma mõtteid selgelt ja täpselt avaldama, tegelema kirjandite stiili- ja lausestusvigadega; 3) suunata õpilasi rohkem lugema, loetut mõistma, iseseisvalt mõtlema.
Õpilaste lugemisoskuse arendamise vajadusele osutavad ka rahvusvahelise uuringu PISA 2006 tulemused õpilaste funktsionaalse lugemisoskuse kohta. Kuigi Eesti oli pingereas 13. kohal, sest mingi põhitaseme oli saavutanud suur hulk noori, siis kõrgema lugemisoskusega noori oli hoopis vähem, 5. taseme saavutas vaid 6%. Ainevaldkonna arendamisel tuleb silmas pidada ka seda, et tüdrukute tulemused olid oluliselt paremad, samuti seda, et vene õppekeelega koolide õpilaste tulemused olid eesti koolide tulemustest oluliselt madalamad.
Ainevaldkonna arendamise üldeesmärgiks on luua senisest paremad tingimused nii eesti kui ka vene õppekeelega koolide õpilaste emakeelepädevuse, kommunikatiivsete oskuste ja kirjandushuvi kujunemiseks, toetada nende esteetilist, kultuurilist ja sotsiaalset arengut. Ainevaldkonna ühiseesmärkide ja õppetegevuse kavandamisel ning ainekavade koostamisel peetakse silmas, et õppeained taotlevad peale emakeelepädevuse ka järgmiste võtmepädevuste kujunemist: õpipädevus, enesekohane pädevus, tegutsemispädevus, esteetiline pädevus ja sotsiaalne pädevus.

7. Ainevaldkonna arendamise eesmärk, lähteseisukohad ja ülesanded
Ainevaldkonna arendamisel:
1) lähtutakse õppekava üldosa projektis sätestatud õppekava alusväärtustest, õppe- ja kasvatuseesmärkidest ja ülesannetest, õppekava inimese arengu ning õppimise, teadmuse ja õpetamise ning õppe- ja kasvatusprotsessi käsitusest, nõuetest emakeelepädevuse ja teiste võtmepädevuste kujundamise ning läbivate teemade rakendamise kohta; õppekava õppekorralduslikest sätetest ja nõuetest ainekavade koostamisele;
2) järgitakse õppekavaarenduse üldisi prioriteete ja eesmärke, sh õpikoormuse vähendamist;
3) arvestatakse ainevaldkonna arendamise prioriteete, eesmärke ja spetsiifilisi arenguvajadusi, sh tekstikeskse õppeviisi ja tänapäevase ainedidaktika põhimõtete rakendamist;
4) arvestatakse aluskokkulepet, et kirjandus on alates 5. klassist iseseisev õppeaine, millele koostatakse eri ainekava;
5) peetakse silmas vajadust, lähendada ja kooskõlastada eesti õppekeelega kooli ja vene õppekeelega kooli emakeele ja kirjanduse õpetamise eesmärke, ülesandeid ja nõudeid õpitulemustele, samuti õppesisu võimalikul määral arvestades.
Ainevaldkonna arendamise ülesanded on:
1) ainevaldkonna ühiste õppe- ja kasvatuseesmärkide määratlemine, nende saavutamiseks vajalikke õppetegevuste kirjeldamine;
2) eesti ja vene õppekeelega kooli emakeele ja kirjanduse ainekavade sisuline ja vormiline lähendamine;
3) õppekava ainevaldkonnas käsitletavate läbivate teemade käsitluse, alateemade ja soovitavate õpitulemuste kavandamine ainekavades;
4) põhikooli kirjanduse ainekava koostamise aluste ning keele ja kirjanduse ainekavade seostamise määratlemine;
5) tekstikeskse keeleõpetuse rakendamine;
6) õpetuse tänapäevasest ainedidaktikast lähtuv suunamine;
7) õpitulemuste määratlemine, nende seostamine õppesisu- ja tegevusega;
8) ettepanekute esitamine funktsionaalse kirjaoskuse kujundamise kavandamiseks teiste õppeainete ainekavades;
9) suunamine infotehnoloogiliste võimaluste kasutamisele õppetöös.

8. Põhikooli tunnijaotusplaan
Õppeaine / klass     I     II     III     IV     V     VI     VII     VIII     IX
Eesti keel / Vene keel     7     6     6     5     3     3     2     2     2
Kirjandus                     2     2     2     2     2
KOKKU     7     6     6     5     5     5     4     4     4

9. Arendustöö lõpptulemused
1. Ainevaldkonna käsitlus põhikooli õppekava üldosas
2. Õppekava lisa Ainevaldkond EMAKEEL JA KIRJANDUS
2. 1. Ainevaldkonna ainekavadele eelnev sissejuhatav osa
2. 2. Eesti keele ainekava (1.–9. kl)
2. 3. Kirjanduse ainekava (5.–9. kl)
2. 4. Vene keele ainekava (1.–9. kl
2. 5. Kirjanduse ainekava vene õppekeelega koolile (5.–9. kl)

10. Ainevaldkonna arendamise tegevuskava
Ainevaldkonna arendamiseks töötavad töörühmade juhid koostöös valdkonna juhi ja töörühmade liikmetega välja konkreetse tegevuskava.

AVALIKUSTAMINE JA ETTEPANEKUD
* Valdkonna esimese ainekava tööversiooni avalikustamine: 12. jaanuar 2009
* Ettepanekud ainekavade tööversioonide parandamiseks/täiendamiseks: 16. veebruar 2009