30.11.2009

Lp Toomas Liivamägi

Kirjanduse ainekava tööversioonist

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatus toetab gümnaasiumi kirjanduse ainekava töörühma koostatud uut kirjanduse ainekava, mis muudab kirjandusõpetuse teksti- ja  lugejakeskseks. Uued rõhuasetused  – eriline tähelepanu ilukirjandusteose kui terviku mõistmisele, tekstide analüüsile ja tõlgendamisele eri vaatepunktidest – võimaldavad tulemuslikumat kirjandusõpetust. Senine kirjandusajalooline lähenemine jätab vähe võimalusi kirjandusteoste analüüsiks, samuti jääb liiga vähe aega ja tähelepanu uuemale kirjandusele.

Uus ainekava on terviklik, nii üksikud kursused kui seosed nende vahel on loogilised, on arvestatud õpilaste arengut kolme gümnaasiumiaasta jooksul. Ülevaatekursus „Kirjanduslugu antiigist tänapäevani“ annab väga vajaliku taustsüsteemi, ajatelje, millele järgnevate kursuste käigus saab kinnitada vastava ajastu tähtsamad autorid nende ja teosed. Nii ei pea kartma, et kirjandusloos olulised autorid ja teosed jääksid tähelepanuta.

Vajalik on viia noored inimesed arusaamani sellest, mis toimub kirjanduse valdkonnas praegusel ajal. Õpilastel on kursuse „Uuem eesti kirjandus“ puhul suuremad võimalused diskuteerimiseks, oma sõna sekka ütlemiseks. Et nad sellega paremini toime tuleksid, on oluline, et eelnevad analüüsikursused oleks läbitud. Seega on otstarbekas jätta nüüdiskirjanduse kursus neljandaks kursuseks, nagu see praegu on.

Tervitatav on väärtuskasvatusliku aspekti rõhutamine uues kirjanduse ainekavas. See tõuseb eriti esile müüdikursuses, kus saab selgemalt ja ülevaatlikumalt kui kuskil mujal käsitleda igavesi eetilisi dilemmasid, kuna headuse ja kurjuse, aususe ja ebaaususe, truuduse ja truudusetuse, julguse ja arguse, leppimise ja mässamise  vahel valimine ongi enamiku müütide selgroog. Kasulik on just see, et neid teemasid saab siin vaadelda kontsentreeritult. Müüdikursus aitab noorel inimesel  oma sisemoraali kujundada. Varem kui kaheteistkümnendas klassis ei saakski jõuda müütilise kaaluga üldistuseni, seetõttu on müüdikursus kogu gümnaasiumi kirjandusõpetuse üldistus ja kokkuvõte.

Kirjandusõpetajad on loova ja otsiva vaimuga inimesed, seetõttu pole karta, et nad suuri muutusi sisaldava õppekava puhul ületamatute raskuste ees seisaksid. Loomulikult on vaja koolitusi ja uusi õppematerjale. Samas on võimalus uute õpikute ilmumiseni kasutada ka seniseid maailmakirjanduse õpikuid ning A. Merilai, A. Saro, E. Annuse „Poeetikat“ ning     S. Nootre  „Kirjanduse kõnetust“, mis on koolides olemas.
30.11.2009

Kaja Sarapuu
EESi juhatuse esimees

Info: Piibe Leiger