Tähtsündmusi

25. mai 1989. Eduard Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituuti
koguneb mõnikümmend emakeeleõpetajat, kelle hulgast valitakse seltsi loomist tegev algatusrühm. Seltsi koosolekul osaleb Soome Emakeeleõpetajate Liidu tegevjuhataja ja seltsi ajakirja Virke toimetaja Mervi Murto, kes tutvustab seltsi asutajatele soomlaste seltsi eesmärke, struktuuri ja tegevusvaldkondi.

29. august 1989. Algatusrühm arutab loodava seltsi põhikirja algvarianti.

30. september 1989. Tallinna Pedagoogilise Instituudi aulas toimub Eesti
Emakeeleõpetajate Seltsi asutamiskoosolek. Kinnitatakse seltsi põhikiri.
Koosolek valib 13-liikmelise seltsi juhatuse. Koosolekust osavõtjaid tervitab Soome Emakeeleõpetajate Liidu esimees Risto Kaipainen, tervitustelegrammi saadavad vastloodud seltsile endine ÄOL-i (Suomen Äidinkielenopettajain Liitto) esimees Mervi Murto ja Helgi Nippak Kanada Eesti Õpetajate Ühingust.
Poolehoiuavaldus saabub Paul Laanelt Rootsist.
Õhtul nauditakse Tõnu Kaljuste kammerkoori kontserti Niguliste kirikus.

28. oktoober 1989. Toimub EES-i (Eesti Emakeeleõpetajate Selts) juhatuse esimene koosolek. Juhatus jagab ülesanded järgmiselt: seltsi esimees – Hoide Sikk; aseesimees – Irene Leisner;
metoodikakomisjon – Maire Eiert ja Kersti Lepajõe;
koostöötoimkond – Mari Välba; välissuhete toimkond – Viivi Maanso;
kultuuri- ja majandustoimkond – Leili Möller, Eleonora Tammiksaar; info ja
reklaam – Aili Kiin, Kaljo Kuld, sekretär – Liivi Reinert; laekur – Urmas Veikat; seltsiliikmete enesetäiendus – Märt Hennoste; ametikoolide problemaatika – Salme Haavik.
Revisjonikomisjoni kuuluvad Linda Jaggo, Maaja Hage ja Andry Ruumet.

23. november 1989. Hariduskomitee registreerib ametlikult EES-i. Selts
saab ruumi Tallinna Õpetajate Majas Vene tänav 5.

20. aprill 1990. Mererajooni hoiupangas nr 7355/04 avab selts hoiuarve nr jo-719. Esimese suurema annetuse 2 000 rubla teeb EES- i arvele Hariduskomitee esimees Leonid Fiveger.

15. juuni 1990. Seltsi juhatus kinnitab seltsi pitsati ja märgi kavandi,
mille autor on Aet Kallam. Mõlema põhisümboliks on tammepuu. Kavandi põhisümbol on laenatud Kristjan Raualt. Motiivi kasutamise ettepaneku autor on Hoide Sikk.
Motiiv peab silmas “Suure tamme laulu”.

27. august 1994. Tallinnas Viru hotelli konverentsisaalis kohtuvad Eesti
Emakeeleõpetajate Seltsi ja Suomen Äidinkielenopettajain Liitto juhatused
töökoosolekuks.