04.03.2008

Lp haridusminister Tõnis Lukas                                 04.03.2008

Täname, et reageerisite meie kirjale eesti keele riigieksami vormi kohta. Meil on hea meel, et raske düsgraafiaga õpilastel on nüüdsest seaduslik võimalus kool lõpetada.

Kuigi kinnitate, et sel kevadel riigieksami sisus ja vormis muudatusi ei tule, seisavad REKKi kodulehel dokumendid „Eesti keele riigieksam 2008” ja „Eesti keele riigieksami eristuskiri”, mis sätestavad eksamiülesannete muutuse juba käesoleval aastal.

Selgitavate ülesannetena esitatavad teemad, mis sellest aastast esitatakse kirjanditeemade „ühtlustamiseks”, on teiselaadse metoodikaga ning meil puudub kogemus, kuivõrd need õpilast eksamil aitavad. Täiesti  uudne on kolmas ülesandetüüp (vt p 6.3 Alustekst/tsitaat/refereering ning käsitletav probleem), millest ei selgu, kuidas õpilane peaks esitatud alustekstiga toimima, kuidas hinnatakse pealkirjastamist, teemale vastavust jms. Seesugune ülesanne eeldab täiesti teiselaadset ettevalmistust.

On hea tava, et õpilane teab gümnaasiumisse astudes, milliseid eksameid ta kolme aasta pärast sooritama hakkab.

Seepärast ei saa me rahul olla Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel oleva „Eest keele riigieksami eristuskirjaga“ mitmel põhjusel:
1.    Riigieksami eesmärk ei tohi olla eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi suunamine, nagu on nimetatud eksami eesmärkides – loogiline oleks ikka vastupidi.
2.    Eristuskirjas on loetletud gümnaasiumi lõpetaja õpitulemusi eesti keeles, kuid tegelikult on loetelus esitatud ka kaks kirjanduse õpitulemust (oskab loetut suhestada aja, koha ning teiste tekstidega; oskab loetu kohta oma mõtteid ja arvamust avaldada – vt RÕK lk 903). On loomulik, et eesti keele riigieksamil kontrollitakse omandatud eesti keele õpitulemusi.
3.    Eristuskirjas on väidetud, et „tekstiloomes näeb „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava” ette (vt lk 897–898), et gümnaasiumilõpetaja oskab kirjutada nii pealkirjast, probleemist kui ka alustekstist lähtuvat kirjandit“. Tegelikult on õppekava lk 897 2. peatüki alapeatükis 1.4. õppesisu üks teemadest „Alustekstist lähtuv kirjutamine“, kuid seda pole seostatud kirjandiga. Alusteksti põhjal võib ja saab kirjutada erinevat laadi tekste (nt esseed, luuletust, ettekannet, kõnet jms). Niisiis on väide, nagu peaks gümnaasiumilõpetaja oskama kirjutada alustekstist lähtuvat, aga ka probleemist lähtuvat kirjandit (ka seda oskust õppekavas kirjas pole), väär. Seega on lubamatu, et “eesti keele riigieksami ülesanded võivad sisaldada alusteksti/tsitaati/refereeringut ning käsitletavat probleemi”, nagu on kirjas “Eesti keele riigieksami eritluskirjas” lk 10.
4.    Leiame, et kui eesmärgiks peetakse seda, et „erinevate valdkondadega tagatakse, et riigieksami ülesanded hõlmavad ühiskonnaelu olulisemaid probleeme ning õpilased saavad tekste kirjutada oma ettevalmistusest ja huvidest lähtudes“, siis peame vajalikuks juhtida Teie tähelepanu sellele, et muutus, mida kavandatakse juba 2008. aastal ja mida esitatakse Riikliku Eksamikeskuse kodulehel, pole tähtsusetu ning muudab eksamiks ettevalmistust.

Peame lubamatuks, et muutustest teatatakse vaid eksamikeskuse Interneti-lehel, mida kõik Eesti õpetajad ei pruugi külastada. Paide konverents 2007. a detsembris ei olnud mõeldud riigieksami hindajatele, sellest võttis osa väga väike osa eesti keele õpetajatest, neistki mitte kõik gümnaasiumiõpetajad. Kavandatavad koolitused veebruaris-märtsis on lootusetult hilja, et hakata uuelaadset eksamit ette valmistama. Seega näeme ohtu, et õpetajate vähese informeerituse tõttu ei jõua info kõikide abiturientideni.

On lühinägelik teha üldistusi Paides toimunud näidiskirjandite parandamise rühmatööde põhjal, kuna kirjandeid hindasid kõik koolitusel osalenud õpetajad, mitte vaid  riigieksamikirjandite hindajad (osa õpetajaist sellisedki, kes ei õpeta gümnaasiumis, seega puudub neil ka igasugune lõpukirjandi parandamise kogemus). Kirjandite läbilugemiseks, riigikirjandite hindamise aluste tutvustamiseks, hindamiseks, rühmaaruteluks ja kokkuvõtete tegemiseks planeeritud aeg oli ilmselgelt napp, et oleks jõutud süvenenult ja tulemuslikult töötada. On arusaadav, et sellisel juhul esineb tekstide parandamises ebaühtlust. Pigem näitas koolituspäev, et endiselt oleks vaja koolitada riigieksamikirjandite parandajaid ja kokku leppida ühistes alustes, mida lugeda hindekaaluga veaks ja mida mitte. Seda aga siiani tehtud ei ole.

On kahetsusväärne, et peate korraliku õppevara loomise asemel tarvilikuks spetsiaalseid eksamiks valmistumise harjutustikke. Pigem tuleks uurida eksamikeskuse töötajate poolt väljaantavate eksamikogumike vastavust seadustele ja headele tavadele.

Eelnevale toetudes teeme ettepaneku mitte muuta 2008. aasta riigieksami sisu, vormi ega korraldust. Soovime, et kõik planeeritavad muudatused, mis on seotud eesti keele riigieksamiga, arutataks eelnevalt läbi Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga.

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatus

Kaja Sarapuu

juhatuse esimees

Loe ministri vastusts 1., 2., 3., 4. lehekülg