Haridusministeerium muutis emakeele riigieksami lugemisosa hindamist neli kuud enne eksami toimumist

EESi juhatusele teeb muret haridusministeeriumi algatatud muudatus riigieksami lugemisosa hindamise kohta. Muudatus annab vale signaali nii õpilastele kui ka üldsusele, justkui poleks eesti keeles veatu kirjutamine enam vajalik. Eriti tavatu on riigieksami eristuskirja muutmine õppeaasta keskel, neli kuud enne eksami toimumist. Juhatus loeb HTMi otsust ebapädevaks, lühinägelikuks ja ohtlikuks.
EES on valmis HTM-i ja SA Innovega pidama konstruktiivseid läbirääkimisi.

Riigieksami eristuskiri.

AK 11.12.2017 http://www.err.ee/648086/emakeele-eksami-funktsionaalse-lugemise-osas-enam-oigekirja-ei-hinnata#comment

ERR 11.12.2017 http://www.err.ee/648050/emakeele-eksami-funktsionaalse-lugemise-kontrollis-oigekirja-ei-hinnata

Postimees 12.12.2017

Õhtuleht 12.12.2017 https://www.ohtuleht.ee/845960/ministeerium-eesti-keele-riigieksami-hindamisjuhend-tuleb-emakeeleopetajatega-labi-arutada

Õhtuleht 12.12.2017 https://www.ohtuleht.ee/845871/lukas-aukartus-ilusa-keele-ja-oigekirja-vastu-peab-alles-jaama

Delfi 12.12.2017 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/emakeeleopetaja-opilane-peaks-igal-eksamil-oigesti-kirjutama-kui-ka-eesti-keele-lopueksamil-see-oluline-pole-tekib-hirm?id=80466438#cxrecs_s

Raadio Kuku 13.12.2017 http://podcast.kuku.postimees.ee/page/4/

EESTI EMAKEELEÕPETAJATE SELTS VALIS AULIIKMEKS KRISTA MÄGI

4. novembril valis Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi üldkoosolek seltsi auliikmeks Krista Mägi. Seltsi auliikmeks võib valida isiku, kes on eriti aktiivselt toetanud seltsi püüdlusi. Lisaks äsjavalitule on seltsi auliikmeteks Viivi Maanso ja Viivi Läll.

Krista Mägi on olnud seltsiga seotud pikka aega. Ta on olnud seltsi väga aktiivne liige, näiteks on ta  juhtinud õppekava töörühma. Mägi on olnud tugev ja hinnatud toimetaja, ta on toimetanud pea kõik seltsi metoodilised väljaanded. Lisaks on Krista Mägi esindanud seltsi üleriigilistes komisjonides. Ta on olnud ideede generaator: tema algatatud on metoodikakogumike väljaandmine, projekt „Kirjandustund kirjanikuga“ on samuti välja kasvanud tema ideest.

EESi juhatus

                  

Emakeeleõpetuse sõber 2017 on Ivo Linna

EES annab kaheksandat korda välja aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber”.
Vastavalt statuudile määratakse nimetatud tiitel tunnustusena füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud eesti keelt, emakeeleõpetust Eestis ja toetanud seltsi eesmärke. Aunimetusega kaasneb auaadress ja meene.

EESi juhatus otsustas 23. oktoobril 2017, et „Emakeeleõpetuse sõbra” tiitel omistatakse Ivo Linnale, kes oma loomuliku, mahlaka ja osava keelekasutusega ühendab põlvkondi nii laval kui ka meedias – laulab järjekindlalt kaunis eesti keeles, on Vikerraadio mälumängu “Miniturniir” saatejuhina tuhandetele lastele eeskujuks, toetades mitmekülgselt emakeeleõpetuse väärtusi.

Aunimetus tehakse teatavaks 3. novembril 2017 Tartus emakeeleõpetajate seltsi sügispäevadel.

Varem on emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse saanud Ülo Vooglaid, Kaja Kärner, Mari Tarand, Toomas Hendrik Ilves, Märt Treier, Fred Jüssi ja Kristiina Ehin.

Kaja Sarapuu
EESi juhatuse esimees
56655623

TUUM 2017

TUUM tuleb taas!

TUUM on juba kuuendat aastat toimuv võistlus, milles iga osaleja saab teha kuni 200-sõnalise kokkuvõtte žürii antud tekstist.

TUUM toimub reedel, 29. ja laupäeval, 30. septembril 2017. Võistlusel saab osaleda Vikerraadio kodulehel (vikerraadio.ee).

Võistlusest on võimalik osa võtta üksi või võistkonnana. Võistkonna võib moodustada perekond, sõpruskond, kooliklass, lehetoimetus, ministeeriumi osakond jne. Võistkonna suurus on vaba.

Parimatele on auhinnad: esimene auhind 150 eurot, lisaks mitu teist ja kolmandat auhinda, 75 eurot ja 40 eurot. Parimale kooliõpilasele antakse eriauhind.

Iga osavõtja saab osalemise kohta väljaprinditava tunnistuse, 25 parimat väljaprinditava diplomi.

Kellele TUUMA vaja on?

Kokkuvõtete tegemise oskus on tänapäeva kiires maailmas vajalik igal alal. Kokkuvõtteid peavad tegema õpilased ja ministrid, üliõpilased ja teadlased, ametnikud ja parlamendisaadikud, nõunikud ja projektikirjutajad, kirjanikud ja ajakirjanikud jne. Ainult hea kokkuvõtja saab olla edukas. TUUM on hea võimalus oma oskusi proovile panna.

Mida nõuab kokkuvõtte tegemine?

See nõuab oskust pikast tekstist aru saada, sellest infotuum üles leida ja tulemus lugejale edasi anda. Selle juures on vaja jälgida, et

– algse teksti mõte ei moonduks;

– tulemus esitaks teksti autori mõtteid, mitte refereerija arvamusi;

– kokkuvõte oleks lugejale või kuulajale arusaadav ka ilma algse tekstita;

– kirjutatud tekst oleks keelelt tihe, selge, täpne ja kirjavigadeta.

TUUMA korraldavad Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning Eesti Rahvusringhääling koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga.

 

 

Juhatuse suveseminar 26.-27. juunil Valklas

Laetud puhtast männiõhust,

mereveega lihvitud

kivi tõstad soojast pihust

trepile ja suled ust.

Tumedama pilve kiuste

hoiad pilku tüünel veel,

saadad silmapiiril’ hõike,

kaaslastega oled teel.

Teel, kus jõudeaega napib,

kus vaid öö teab tehtud tööst,

kaotanult ja leitult passid,

õnn seal viiv, mil kell ei löö.

Sind su siseilm nii kannab

hoidma ühte kallist keelt,

kirjanduse kauged rannad

ootavad. Sa oled teel,

laetud puhtast männiõhust,

mereveega lihvitud,

hingeuks on avatud…

TTH’2017  

EESi suvine koolitusreis Põhja-Poolasse

4.-9.juuli 2017

Reisijuht Olev Remsu

Kas lugesid lapsena Adam Bahdaj “Matk naeratuse eest” ja naersid Dudu`s Faferski üle Võib-olla on meeles ka Jerzy Broszkiewicczi “Suur, suurem, kõige suurem”? Ehk on koduses raamaturiiulis 1970ndatest pärit Aleksander Kurtna koostatud “ Poola novell” Loomingu Raamatukogu sõpradele ei jäänud märkamatuks 2015.a  Witold Gombrowiczise “Neitsilikkus ja teisi jutte”. Autor oli muuseas Mati Undi lemmik. Czeslaw Miloszi luulet oled ilmselt ka juhtunud lugema. Hendri Lindepuu sai viimati tõlkepreemia poola kirjanduse vahendamise eest. Läheme tutvuma selle maaga, kust need kirjanikud pärit on.

Marsruut: Suwałki – Białystok – Varssavi – Malbork – Gdańsk  (Sopot – Oliwa –Gdynia) – Frombork –  Święta Lipka – Giżycko – Suwałki.

  1. PÄEV (teisipäev, 4. juuli) alustame reisi varahommikul Tallinnast, sirutuspeatused Lätis, Leedus ja Poolas.

Ööbime Varssavis hotellis Campanile https://m.campanile.com/en/hotels/campanile-varsovie-warszawa

2. PÄEV

Adam Mickiewitzi kirjandusmuuseum

Varssavi linnaekskursioon

Soovijatele Frederyk Chopini muuseum

3. PÄEV Suund Gdanski poole (1000aastane hansalinn Danzig)

Ööbime hotellis Amber www.amber-hotel.pl

Teel Marlbork – 13. saj pärit kindlus, Euroopa suurim ordulinnus

Võimalusel õhtune kontsert

     4. PÄEV

Gdansk

Linnaekskursioon

Laevasõit Hel`i poolsaarele, looduslikud vaatamisväärtused

Sopot

ööbime hotellis Amber

5. PÄEV

Suundume imelisesse kuurort- ja järvelinna Gizyckosse

Külastame piiskopilossi Fromborkis, külastame imelist Swieta Lipka katedraali

Ööbime hotellis Mazuru http://hotelmazury.pl/

6. PÄEV

Hommikusöök hotellis.

Kojusõit.

Peatused Leedus, Lätis, Eestis.