Ilusat emakeelepäeva!

Emakeele elu
Sa ärkad, tema sinuga ja kõike kaasa teeb.
Ta silmnäo veega värskendab, kui kohvivesi keeb.
Ta värsket ajalehte loeb ja lume roogib teelt.
Sa kogu päeva temaga, ka siis, kui muudad meelt.
Ei vaja nutiseadet ta, ei lonksu kohviveest.
Ei vaja jõudu väljastpoolt, sest tuleb sinu seest.
Sa hoidjaks oled temale, kes saladusi teab,
kes ärgates su huulile kui ema naeru veab.
Sa ainult tema abiga saad kirja oma read.
Ta ise päris kaitsetu, kui teda alt sa vead.
Sa ärkad, tema sinuga ja kõike kaasa teeb.
Ta elab emast emani – su armas emakeel.
TTH’2019
Armsad emakeele hoidjad, meeldejäävat pidupäeva!
EESi juhatus

EESi kevadpäevad “Aegvõte eesti muusikast ja filmist anno Domini 2019”

EES – emakeele eest seistes

Kui teha paus, mis kannab ja vaikusele sõna annab.
Kui kõnelda keeles, mida tõlkima ei pea, mis sünnib meeltes.
Kui võtta hetk, et kuulata, vaadata, mida saab olla 
ühes keeles,
ühes kirjanduses 
nii oma, et isegi imetlema jääd…
 
Olete väga oodatud EESi kevadpäevale
“Aegvõte eesti muusikast ja filmist anno Domini 2019″,
mis toimub laupäeval, 30. märtsil kell 10.30-17.00 Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses.
 
Tutvume Pärdi keskuse ruumide ja võimalustega. Kohtume filmitõde otsiva noore ja andeka režissööri Tanel Toomiga, kes avab meile EV 100 suurfilmi “Tõde ja õigus” tagamaid. Vaatame Tuglase novellil “Popi ja Huhuu” põhinevat animafilmi “Isand” (muusika autor Arvo Pärt) ning kirjanduse ja filmi seoseid kajastab selle looja, režissöör Riho Unt. Helilooja Tõnu Kõrvits peegeldab eesti muusika ja teksti seotust.   
Jagame emeriitprofessor Mati Hindi mõtteid. Kuulame seltsikaaslaste ettekandeid ning ilusat eestikeelset koorimuusikat. 
Õhtul vaatame Tallinna Draamateatris H. Ibseni “Nukumaja” järge “Nukumaja, osa 2”.
Tulge nautige kaunist kevadpäeva heade inimestega väga erilises paigas! Kutsuge kolleegid ka seltsi! 

Tammsaare päeval küsitakse: “Kas eesti kirjandus lahkub koolist?”

30. jaanuaril kell 15.00 toimub Rahvusraamatukogu Milleri salongis ümarlaud “Kas eesti kirjandus lahkub koolist?”
“Ümarlaua on ajendanud mure selle pärast, et eesti laste teadmised eesti kirjandusest on aina kehvemad,” lausus ümarlaua üks korraldajaid, Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi juhatuse esimees Rein Veidemann. “Eesti kirjandus on rahvusliku identiteedi üks alustalasid. Järjepidevus katkeb, kui meil ei ole millestki ühisest rääkida isekeskis ega midagi ühist edasi anda, et oleks põlvkondade vahel loomulik side.”
Ka emakeeleõpetajad on aastaid tähelepanu juhtinud sellele, et eesti keele ja kirjanduse korralikuks õpetamiseks on liiga vähe tunde. “Õpetajad ei jõua eesti kirjanduse ajalugu läbi võtta, pealegi on Eesti koolides kehtiv ainekava gümnaasiumis üles ehitatud kursusepõhiselt ning eraldi kursust “Eesti kirjandus”  ainekavas ei olegi,” sõnas Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige Anu Kell.
Murelikud on ka raamatukogutöötajad, kes näevad, kuidas raamatud õpilasest kaugemale viiakse. “Kooliraamatukogude kaotamine või keldrinurka taandamine vähendab lugemist. Head raamatud peavad olema õpilase käeulatuses,” märkis Jaanus Kõuts Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja.
Ümarlaua idee ühe algataja Maarja Vaino sõnul on olukord eesti kirjanduse õpetamisega kehv, sellega ei ole rahul paljud õpetajad ega ka lapsevanemad. “Näib justkui iseenesestmõistetav, et eesti keel ja eesti kirjandus on eesti koolis üks tähtsamaid aineid. Tegelikkuses aga näeme nende ainete vähest väärtustamist ja kahanemist õppekavas. Ümarlauaga tahame teema laiema avalikkuse ette tuua, et saavutada muudatust.”
Ümarlaual räägitakse ka algatusest viia riiklikusse kalendrisse Tammsaare päev, eesti kirjanduse päev.
Ümarlauda korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tallinna Kirjanduskeskus ning Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts.
Arutlejateks on Rein Veidemann (TVSS), Anu Kell (EES), Ivika Hein (Miina Härma gümnaasium, EES), Anneli Kõvamees (TLÜ), Jaanus Kõuts (LMKR) ja Mihkel Rebane  (HTM üldharidusosakonna juhataja). Ümarlauda modereerib Maarja Vaino (Tallinna Kirjanduskeskus). Vestluse juhatab väikese sõnavõtuga sisse kirjandusloolane, ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja  Toomas Haug.

Vaata ümarlaua salvestust siit.

Ümarlaua lõppedes on kõik oodatud Eesti Kirjanike Liidu musta laega saali, kus algab kell 18.00 Juhani Salokandle kirjutatud Tammsaare-monograafia „Noore Eesti südametunnistus“ pidulik esitlus. 

 

Kogumik “Minu Eestile”

“Minu Eestile” on kogumik õpilaste kirjutistest ja loovusele ärgitavatest ülesannetest.

Sõnaloominguvõistluse „Minu Eestile” 100 äramärgitud tööd on kingituseks Eesti 100. sünnipäevaks. Võidutöödest ilmneb, kuidas nägid noored Eestimaad riigi 100. sünnipäeva eel, see aga on oluline materjal ajaloo seisukohast, lisaks põnev uurimisaines. Õpilased kirjutasid Eesti kohta väga erinevaid tekste. Lisaks esseele oli võistlusel esindatud miniatuur, argimütoloogia, muistend, müüt, mälestused, reisikiri, ulmejutt, kriminaaljutt, kiri, haiku, limerik, teemantluuletus, akrostihhon, anafoor, epifoor, piltluule jne.

Igale tekstile on lisatud ülesanne, nii leiab kogumikust eriilmelisi ülesandeid. Tekste ja ülesandeid saab kasutada õppematerjalina eesti keele, kirjanduse ja ühiskonnaõpetuse tundides, loovusringides. Mitmekülgsed ülesanded peaksid inspireerima nii õpilasi kui ka õpetajaid.

Tellimine.

Emakeeleõpetuse sõber 2018 on Gaute Kivistik

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi pressiteade

EES annab üheksandat korda välja aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber”.
Vastavalt statuudile määratakse nimetatud tiitel tunnustusena füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud eesti keelt, emakeeleõpetust Eestis ja toetanud seltsi eesmärke. Aunimetusega kaasneb auaadress ja meene.

EESi juhatus otsustas 23. oktoobril 2018, et „Emakeeleõpetuse sõbra” tiitel omistatakse Gaute Kivistikule, kes sõnaosavuse, vaimukuse ja keelekorrektsusega muudab tekstid kuulaja jaoks nauditavaks ja eriliseks. “Rohke Debelaki libauudised” oma leidlike võrdluste ja sõnamänguga liidab eesti keele õppijaid ja õpetajaid, luues kokkupuutepunkte nii koolitunnis kui ka väljaspool kooli.Gaute Kivistik on avardanud olulisel määral eestlaste arusaama sõnade mitmetähenduslikkusest ja näidanud teravmeelseid võimalusi, kuidas vabastava huumoriga lahendada olukordi, mis muidu põhjustaksid kibestumist või kaklust.Tuues paljude kaasmaalasteni eesti keele ilu ning sõnarikkuse, toetab ta mitmekülgselt emakeeleõpetuse väärtusi.

Aunimetus tehakse teatavaks 2. novembril 2018 Rakveres emakeeleõpetajate seltsi sügispäevadel.

Varem on emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse saanud Ülo Vooglaid, Kaja Kärner, Mari Tarand, Toomas Hendrik Ilves, Märt Treier, Fred Jüssi, Kristiina Ehin ja Ivo Linna.

 

Kaja Sarapuu

EESi juhatuse esimees