Tähistame tänavu keeleuuendaja Johannes Aaviku 140. sünniaastapäeva ja peame digikultuuri aastat. Seepärast on sobiv aeg ühendada need kaks tähtsat sündmust ja asuda otsima suupäraseid eesti termineid digitehnoloogiaga seotud mõistetele. Nii korraldavadki Vabamu ja presidendi kantselei taas uudissõnade korje Sõnaus, et asendada ilusate emakeelsete uudissõnadega võõrapäraseid termineid, näiteks zoomima, chattima või shortcut.

Kindlasti olete kuulnud õpilasi rääkimas scrollimisest, brausimisest või canceldamisest. Kuna just noorte suus kõlab homne eesti keel, ootamegi sedapuhku keeleuuendusest osa võtma eelkõige koolinoori.

Uudissõnu saab esitada 28. novembrini aadressil sõnaus.ee. Sealt leiab sõnakorje kohta ka muud teavet. Sõnaettepanekuid saab kirja panna ka anonüümselt, ent kui osaleja soovib saada nimeliselt tunnustatud ja võita toredaid auhindu, tasub oma andmed esitada .

Eraldi kategooriana tunnustame klassi- ja noortekollektiive, kes võivad saada auhinnaks võimaluse kutsuda Eesti Vabariigi president enda klassi või kooli külla.

 

2020. aasta emakeeleõpetuse sõber on Anu Lamp

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi pressiteade

EES annab 11. korda välja aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber”.
Vastavalt statuudile määratakse nimetatud tiitel tunnustusena füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud eesti keelt, emakeeleõpetust Eestis ja toetanud seltsi eesmärke. Aunimetusega kaasneb auaadress ja meene.

EESi juhatus otsustas 22. oktoobril 2020, et „Emakeeleõpetuse sõbra” tiitel omistatakse Anu Lambile, kes selge ja korrektse keelekasutusega on kasvatanud noort teatrikülastajat hindama eesti keele kaunikõlalisust ja ilmekust, kuulama ja mõistma emakeelset sõnumit, tunnetama selle väärtust. Tema sihikindel ind noorte näitlejatega keelearmastuse kurvides seigeldes on imetlusväärne. Ta on oma tegevusega jõustanud emakeeleõpetust ja  toetanud EESi eesmärke.

Aunimetus tehti teatavaks 31. oktoobril 2020 Tallinnas emakeeleõpetajate seltsi sügispäevadel.

Varem on emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse saanud Ülo Vooglaid, Kaja Kärner, Mari Tarand, Toomas Hendrik Ilves, Märt Treier, Fred Jüssi, Kristiina Ehin, Ivo Linna, Gaute Kivistik ja Maarja Vaino.

Õpetajate järelkasvu tagamine on riikliku tähtsusega küsimus. Pressiteade

PRESSITEADE

 20.10.2020

 Õpetajate järelkasvu tagamine on riikliku tähtsusega küsimus

 Eesti kool on sügava kriisi lävel, sest õpetajate järelkasv on paljudes ainevaldkondades sisuliselt olematu. Olukorrale lahenduse leidmiseks on Riigikogu kultuurikomisjon alustanud parlamentaarset kuulamist õpetajakutse väärtustamise ja järelkasvu teemal. Täna kogunevad Riigikogusse kuulamisele õpetajate esindajad. 

 Õpetajate järelkasvu nappusest on koolijuhid kõnelenud juba aastaid. Seoses välishindamise aruteluga tõstatasid 2019. aasta sügisel õpetajate järelkasvu olulisuse ka ülikoolide esindajad ning õpetajate aineühendused. Oktoobri jooksul on ligi 15 õpetajate aineühendust ning Õpetajate Ühenduste Koostöökoda esitanud Riigikogu kultuurikomisjonile omapoolseid ülevaateid õpetajakutse väärtustamisest ja jätkusuutlikkusest. Samuti on tehtud konkreetsed ettepanekud, kuidas aastate jooksul kujunenud olukorda kiiresti lahendama hakata.

Aineühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar: „On erakordselt oluline, et õpetajakoolituse keskmes oleks jälle üliõpilased, kes pärast gümnaasiumi on alustanud õpetajaks õppimist. See, et gümnaasiumilõpetajad hakkaksid uuesti väärtustama õpetajakutset ning laheneks järelkasvu küsimus, vajab väga suurt ning põhimõttelist väärtuste ja hoiakute muutust nii ühiskonnas tervikuna kui ka selle liikmete valitud esindusorganites (Riigikogus, volikogudes). Muutus peaks toimuma ka täitevvõimu tasandil, eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumis, millel on olulisel määral ressursse seaduseelnõude ettevalmistamisel ning haridust puudutava ühiskondliku mõttelaadi suunamisel. Hariduse väärtustamine Eesti Vabariigis peaks oleks parteideülene riiklik prioriteet ning juhinduma hea valitsemise tavadest: olema läbipaistev, ühiskonna liikmeid kaasav ning tulemuslik.

Riigikogu kultuurikomisjoni istung toimub täna kell 14.00 Riigikogu konverentsisaalis.

Õpetajate aineühenduste kõneisikutena on kohal ning valmis kommentaare andma järgmised inimesed:

Madis Somelar, aineühenduste võrgustiku koordinaator, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuse esimees (e-post: madissomelar@gmail.com; telefon 55593717).

Kaja Sarapuu, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees (e-post: kaja@eeselts.edu.ee; telefon 56655623)

Taustainfo:

Õpetajate Ühenduste Koostöökoda on 2011. aastal asutatud mittetulundusühing, mis koosneb kahekümne ühest õpetajate ühendusest (Vt: https://www.oppekoda.org.ee/dokumendid/liikmed/).

Aineühenduste võrgustik kujunes 2019. aasta lõpul ning sinna on kaasatud ka need aineühendused, mis pole Koostöökoja liikmed. Aineühendustesse on koondunud õpetajad, kes kodanikualgatuse raames edendavad haridusvaldkonda ning haridusvaldkonna tugevate praktikutena mõtlevad kaasa haridusevaldkonna sõlmküsimuste üle.

Eesti Haridustöötajate Liit on enam kui 6000 liikmest koosnev ametiühing.

EESi sügispäevad 30. ja 31. oktoobril Tallinnas

EES kutsub kõiki eesti keele ja kirjanduse õpetajaid seltsi sügispäevadele “Maailm metafoorides. Kuidas seletada raamatuid uinuvale õpilasele. Sotsiaalmeedia fluidum” Tallinnas.

Kuulutame välja 2020. aasta emakeeleõpetuse sõbra.

30. oktoobril kell 11 – 17 oleme Von Krahli teatri majas Rataskaevu 10.

Õhtul Von Krahli teatris etendus “Paratamatus elada ühel ajal”.

31. oktoobril kell 10 – 14.30 Fotografiskas Telliskivi 60a/8

Kell 10.00 seltsi üldkoosolek

  1. Juhatuse ja  reisjonikomisjoni aruanne 2018-2019
  2. Põhikirja muudatuse läbiarutamine
  3. Jooksvad küsimused

13.00 suur tordisöömine

Kell 13.30  Fotografiska näituste külastamine. Fototuur.

Registreerimine kuni 23. oktoobrini.

Täpsem kava.

Osalustasu EESi liikmele 50 eurot, mitteliikmele 70.

Ene Mihkelsoni Seltsi koolitus 22.10.2020 Tartus

Ene Mihkelsoni Selts korraldab gümnaasiumiõpetajatele 2. kirjandusteksti süveneva lugemise koolituse, mille eesmärgiks on taasteadvustada süveneva tekstikäsitluse kaalu kooli kirjandusõpetuses. Registreerimine kuni 10.10.2020 juuresoleval lingil.

Loe lisa.

Ühtlasi toetab koolitus õpilaste ettevalmistust järjekordseks tõlgenduskonkursiks „Mihkelsoni lugedes“, kuhu oodatakse töid 2021. aasta 1. veebruariks.

Suvekool “Maailm metafoorides. Kuidas seletada raamatuid uinuvale õpilasele”

17.-19. augustil 2020 Vormsi saarel

17. augustil kell 13.45  väljub soovijatele Haapsalu bussijaamast Vormsile eribuss.

17. augustil kell 13.45  väljub soovijatele Haapsalu bussijaamast eribuss. Palume tulla bussi Haapsalus või Rohuküla sadamas!

Läbivaks teemaks suvekoolis on kujundliku keele temaatika: kuidas metafoorset mõtlemist koolis õpetada ja kuidas metafoorid inimest toetavad – nii kirjanduses, teatris, muusikas kui ka igapäevaelus.  

Kava.

Omaosalus on 50 eurot (sisaldab praamipileteid, kohvipause, korralduskulu ja poole ööbimiskulust, ülejäänu katab Euroopa Sotsiaalfond ja HTM). Mitteliikmetele 75 eurot.

Pressiteade 9.04.2020

PRESSITEADE

09.04.2020

 Ligi 1000 haridusinimest: „Eesti õigusruumis on tekkinud lubamatu olukord: täitevvõimu kuuluv haridus- ja teadusminister nõuab parlamendi komisjonidelt kuulekust“

 Kuigi Riigikogu kultuurikomisjon toetas 07.04.2020 istungil konsensuslikult haridus- ja teadusministrile läbi valitsuse volituste andmist lõpueksamite teemal üksnes käesolevaks õppeaastaks, nõuab täitevvõimu kuuluv minister koalitsiooninõukogu kaudu õiguskomisjonilt volitusi ka järgmise õppeaasta osas. Tekkinud on tugev vastuolu nii õpetajate ja ministri kui ka eri võimuharude vahel.

 

Haridus- ja Teadusministeerium on ühtegi osapoolt kaasamata 02.04.2020 eelnõusse 170 SE ette valmistanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mis puudutavad õpilaste hindamist eriolukorras ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste kehtestamise üldist ümberkorraldust. Haridusüldsuse tugeva vastureaktsiooni tõttu minister näiliselt taandus, kuid tegelikkuses nõuab minister endiselt parlamendi õiguskomisjonilt kuulekust.

Ministeerium põhjendab vajadust säilitada valitsuse kontrolli õppeaasta 2020/2021 üle, sest põhikooli III kooliastme loovtöö sooritamine tuleb võib-olla osades koolides edasi lükata uude õppeaastasse. Õpetajaskond tajub, et ministeerium eksitab kobareelnõusid kiirustades läbitöötavaid ja ajanappuses vaevlevaid Riigikogu liikmeid teadlikult, sest loovtöö on toodud põhikooli õppekavas, mis on juba täna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud. Seega puudub adekvaatne põhjus põhikooli ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks põhikooli käsitlevate punktide osas. Gümnaasiumi õpilasuurimused ja praktilised tööd põhikooli ei puutu ning ka nende edasilükkamise vajadust tuleks eelnevalt põhjalikult kaardistada, sest õpilasuurimusi ja praktilisi töid on võimalik sooritada kolme gümnaasiumiaasta jooksul.

Juba 18.11.2019 toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni istungil öeldi minister Mailis Repsile, et ta ei tohi survestada parlamenti, isegi siis, kui talle ei meeldi, et parlament on teisel arvamusel. Protokollist: ministrile rõhutati, „et on olemas õigusloome korrektne praktika ja seda tuleks järgida“. Kuna kultuurikomisjon julges ministri tahtele sügisel vastu seista, on praegu muudetud haridusvaldkonda puudutava eelnõu üle arutlevaks juhtivkomisjoniks õiguskomisjon. Viimast minister nüüd survestabki.

Aineühenduste pöördumisega liitub ühe uusi ja uusi õpetajaid. Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi kaudu on pöördumisega ühinenud juba 257 ning Eesti Matemaatika Seltsi kaudu 242, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu kaudu 111, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi kaudu 122, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu kaudu 72, Eesti Klassiõpetajate Liidu kaudu 78, Eesti Keemiaõpetajate Liidu kaudu 42  õpetajat, õppejõudu jt haridusinimest. Mitmed aineühendused on alles nimekirju koostamas. Pöördumisega on ühinenud Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kirjanduskeskus ning mitmed Tallinna ja Tartu Ülikooli teadurid ja emeriitprofessorid.

 

Aineühendused on seisukohal, et Haridus- ja Teadusministeeriumi selline talitamine on lubamatu ja vastuolus hea õigusloome tavaga. Praegu on õpetajate ja õppejõudude pilgud suunatud eelkõige Riigikogu õiguskomisjoni suunas. Laul on küsimus, kas õiguskomisjon suudab seista võimude lahususe põhimõtte ja parlamentaarse riigi olemuse eest.

Eelnõu arutamine algab täna Riigikogu õiguskomisjonis täna kell 14.00.

Õpetajate aineühenduste kõneisikutena on valmis kommentaare andma järgmised inimesed:

Kaja Sarapuu Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi  juhatuse esimees (e-post: kaja@eeselts.edu.ee; telefon 56655623)

Anu Kell Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige (e-post: anu.kell@gag.ee; telefon 56471517)

Hele Kiisel Eesti Matemaatika Seltsi asepresident (e-post: helekiisel@gmail.com; telefoni 53484693)

Aiki Jõgeva Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu president (e-post: aiki.jogeva@gmail.com; telefon 55684786).

Madis Somelar Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuse esimees (e-post: madissomelar@gmail.com;  telefon 55593717)

Liis Reier Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi kauaaegne juhatuse liige (e-post: liisreier@gmail.com; telefon 55661465)

Külli Arand Eesti Klassiõpetajate Liit (e-post: kulli.arand@audentes.ee; telefon 51999761)

Pressiteade 7.04.2020

PRESSITEADE

 07.04.2020

 Ligi 700 õpetajat, õppejõudu ja teadurit on vastu Mailis Repsi soovile saada eriolukorras Vabariigi Valitsusele eksamite osas otsustusõigust kaheks aastaks

05.05.2020 saatsid 22 õpetajate aineühendust Riigikogu kultuuri- ja õiguskomisjonile ning fraktsioonidele avaliku pöördumise sooviga säilitada Riigikogu otsustusõigus haridusküsimustes ka pärast eriolukorra lõppu. Haridus- ja teadusministri püüab endiselt läbi Vabariigi Valitsuse saada otsustusõigust ka õppeaasta 2020/2021 üle. Sellega ei ole aga nõus pöördumise teinud õpetajad, õppejõud ja teadurid.

2.04.2020 esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule eelnõu, millega soovitakse vähendada tähtajatult Riigikogu otsustusõigust Eesti hariduses.

Haridus- ja Teadusministeerium on 2.04.2020 eelnõusse 170 SE ette valmistanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mis puudutavad õpilaste hindamist eriolukorras ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste kehtestamise üldist ümberkorraldust. Eelnõu kohaselt ei piirdu põhikooli ja gümnaasiumi lõputingimuste kehtestamise muudatused eriolukorra kestusega, vaid on kohaldatavad ka järgmistel õppeaastatel.

Eile õhtul tegi haridus- ja teadusminister ettepaneku, et eelnõud 170 SE muudetakse, kuid otsustusõigus eksamite osas jääb Vabariigi Valitsusele ka õppeaastal 2020/2021. Ministeerium põhjendab vajadust säilitada Valitsuse kontrolli õppeaasta 2020/2021 üle, sest põhikooli III kooliastme loovtöö sooritamine tuleb võib-olla osades koolides edasi lükata uude õppeaastasse. Loovtöö on kehtestatud põhikooli õppekavas, mis on juba täna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud. Seega puudub adekvaatne põhjus põhikooli ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks põhikooli käsitlevate punktide osas. Gümnaasiumi õpilasuurimused ja praktilised tööd põhikooli ei puutu ning ka nende edasilükkamise vajadust tuleks eelnevalt põhjalikult kaardistada, sest õpilasuurimusi ja praktilisi töid on võimalik sooritada kolme gümnaasiumiaasta jooksul.

Tänaseks on kujunenud õpetajate ja õppejõudude ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel väga suur usalduskriis. Aineühenduste pöördumisega liitub ühe uusi ja uusi õpetajaid. Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi kaudu on pöördumisega ühinenud juba 252 ning Eesti Matemaatika Seltsi kaudu 236, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu kaudu 89, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi kaudu 88, Vene Keele Õpetajate Seltsi kaudu 27 õpetajat, õppejõudu, teadurit. Paljud aineühendused on alles nimekirju koostamas. Eile ühines pöördumisega ka Eesti Kunstimuuseum.

Aineühendused on seisukohal, et Haridus- ja Teadusministeeriumi selline talitamine on lubamatu ja vastuolus hea õigusloome tavaga. Praegu on õpetajate ja õppejõudude pilgud suunatud eelkõige Riigikogu kultuuri- ja õiguskomisjoni suunas – on lootus, et nende liikmed suudavad õpetajaskonna hääle Vabariigi Valitsuseni ja Riigikogu teiste liikmeteni viia.

Eelnõu arutamine algab uuesti Riigikogu kultuurikomisjonis täna kell 12.00.

Õpetajate aineühenduste kõneisikutena on valmis kommentaare andma järgmised inimesed:

Kaja Sarapuu Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi  juhatuse esimees (e-post: kaja@eeselts.edu.ee; telefon 56655623)

Hele Kiisel Eesti Matemaatika Seltsi juhatuse liige (e-post: helekiisel@gmail.com; telefoni 53484693)

Aiki Jõgeva Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu president (e-post: aiki.jogeva@gmail.com; telefon 55684786).

Martin Saar Eesti Keemiaõpetajate Liidu liige (e-post: martin.saar@real.edu.ee; telefon 53330548)

Madis Somelar Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuse esimees (e-post: madissomelar@gmail.com;  telefon 55593717)

Liis Reier Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi kauaaegne juhatuse liige (e-post: liisreier@gmail.com; telefon 55661465)

 

Pressiteade 6.04.2020

06.04.2020

Õpetajate aineühendused on vastu Riigikogu otsustusõiguse vähendamisele haridusküsimustes

5.05.2020 pöördusid 22 õpetajate aineühendust Riigikogu kultuuri- ja õiguskomisjoni ning fraktsioonide poole sooviga säilitada Riigikogu otsustusõigust haridusküsimustes ka pärast eriolukorra lõppemist.

2.04.2020 esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule eelnõu, millega soovitakse vähendada tähtajatult Riigikogu otsustusõigust Eesti hariduses.

Haridus- ja Teadusministeerium on 2.04.2020 eelnõusse 170 SE ette valmistanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused (vt eelnõu § 20, seletuskiri lk 83 – 90), mis puudutavad õpilaste hindamist eriolukorras ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste kehtestamise üldist ümberkorraldust. Eelnõu kohaselt ei piirdu põhikooli ja gümnaasiumi lõputingimuste kehtestamise muudatused eriolukorra kestusega, vaid on kohaldatavad ka järgmistel õppeaastatel. Eelnõu on kavandatud jõustuma Riigi Teatajas avaldamisest järgmisel päeval.

Pöördumise koostanud 22 õpetajate ühendust on sügavalt mures Eesti Vabariigi esindusdemokraatia pärast. Aineühendused on seisukohal, et kõik tänases Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorras vastu võetavad Eesti haridust, sh õppe korraldust ja lõpetamise tingimusi puudutavad muudatused peavad kehtima rangelt eriolukorra vältel või määratud tähtajaga eriolukorrale järgneval perioodil oluliste mõjude kestmise vältel – me ei toeta eriolukorras mitte ühegi põhimõttelise tähtajatu seaduse- või määruse muudatuse vastu võtmist.

Pidades silmas Eesti hariduse jätkusuutlikkust, oleme seisukohal, et eriolukorras vastavasisulise eelnõu esitamine ning eelnõus nimetatud muudatuste rakendamine on vastuolus hea õigusloome tavaga, kärbib Riigikogu otsustusõigust ning loob võimaluse põhimõttelisteks ja tähtajatuteks muudatusteks Eesti hariduses ilma haridusvaldkonna spetsialiste kaasamata.

Eelnõu arutamine toimub Riigikogu kultuurikomisjonis 6.04.2020 kell 11. 00 ja täiskogus kell 15.00.

Õpetajate aineühenduste kõneisikutena on valmis kommentaare andma järgmised inimesed:

Kaja Sarapuu Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi  juhatuse esimees (e-post: kaja@eeselts.edu.ee; telefon 56655623)

Martin Saar Eesti Keemiaõpetajate Liidu liige (e-post: martin.saar@real.edu.ee; telefon 53330548)

Aiki Jõgeva Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu president (e-post:  aiki.jogeva@gmail.com; telefon 55684786).