EES “Kiri peaministrile” peakorraldajana tänab peaministrit, riigikantseleid, võistlusest osavõtjaid, juhendajaid, žüriid, riigikantseleid ja EV iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva tähistamise toimkonda!

21. juunil toimus Stenbocki maja aias sõnaloomiminguvõistluse “Kiri peaministrile” lõpuüritus.

Riigikantselei uudis.

Stenbocki maja pildigalerii https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72157719438678504.

Seotud Facebooki postitused

https://www.facebook.com/iseseisvusetaastamine30/posts/129066089330989

https://www.facebook.com/stenbockimaja/posts/10157703254056386

https://www.facebook.com/kallaskaja/posts/4067924319990013

 

Viivi Maanso mälestuseks

Lahkunud on emakeeleõpetuse alustala ja hing, emeriitdotsent Viivi Maanso

Viivi Maanso 12.01.1929–11.04.2021

Emakeeleõpetuse grand old lady, Tallinna ülikooli emeriitdotsent Viivi Maanso elas ja töötas parema emakeeleõpetuse nimel: arendas emakeeleõpetuse metoodikat, koostas õpivara ja juhendas põlvkondade kaupa emakeeleõpetajaid.

Viivi Maanso teekond emakeeleõpetuse juurde algas soome-ugri keeleteaduse õpingutega Tartu ülikoolis aastatel 1947–1952. Tema esimeseks töökohaks oli Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut (praegune EKI), kust ta pärast aastast töötamist vallandati, kui selgus, et tema isa oli Siberis olnud. Sealt suundus Maanso Tallinna 16. keskkooli (endine Sikupilli kool, praegu asuvad hoones Kadrioru Saksa Gümnaasiumi algklassid) emakeeleõpetajaks, kus töötas kuni 1961. aastani. Innuka õpetajana asutas ta soome keele ringi, andis välja kooli almanahhi ja asus juhendama õpilasuurimusi. Paljude tollaste õpilastega jäi Maanso edaspidigi suhtlema.

Koolitöö hakkas suunama ka uurimishuvi: esimene emakeeleõpetusega seotud metoodikaartikkel ilmus 1960. aastal ja kandis pealkirja „Õpilaste stiili arendamisest“. Alates aastast 1961 pühendus Maanso ka põhitöökohaga emakeeleõpetuse uurimisele ja siirdus Teaduste Akadeemia juurde loodud pedagoogika teadusliku uurimise instituuti. 1970. aastal kaitses ta väitekirja „Ortograafiaoskus ja selle seos lugemisoskusega 5.– 8. klassis“. Aastatel 1973–1989 jätkas Maanso instituudi juures emakeelesektori juhina, õpetades paralleelselt emakeeleõpetajaid alates 1976. aastast praeguse Tallinna ülikooli juures, kuni 1989. aastal sai temast põhikohaga emakeeleõpetuse dotsent.

Tema algatusel loodi ülikoolis emakeeleõpetuse professuur, 2005. aastal asutati Maanso ärgitusel emakeeleõpetuse infokeskus, kabinet, kuhu kogutakse emakeeleõpetajaks õppijatele vajalikku õpivara ja talletatakse käsikirjaliste uurimuste kollektsiooni. Viivi Maanso eestvõttel ning koostöös Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumiga on keskus andnud välja eesti keele ja kirjandusõpetuse mõtteloo sarja „Eesti keele ruum“, mille juures Maanso osales koostaja, toimetaja ja autorina (vt Etera).

Viivi Maanso oli Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi asutaja- ja auliige, Emakeele Seltsi, Eesti Keeletoimetajate Liidu ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi auliige. Lisaks andis Maanso panuse paljude keeleõpetusega seotud komisjonide töösse, esimeste ainekavade koostamisse ja integreeritud emakeeleõpetuse juurutamisse. Tema tihe koostöö Soome Emakeeleõpetajate Liidu ja Opetushallitusega ning kursisolek uuema erialakirjandusega Eesti iseseisvumise alguses rajas teed ajakohasele ja moodsale emakeeleõpetusele Eestis.

Emakeeleõpetuse kõrval kujundas Viivi Maanso TLÜ teaduskeelekeskuse praktilistel kursustel teistegi teadlaste silmaringi teaduskeele ja terminiküsimustes. Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni pikaajalise liikmena osales ta rohkete õigekeelsusotsuste tegemisel ja kirjakeele korrastamises. Samuti kuulus Maanso 1979. aastal keeleõpetuse ja -korralduse komisjoni.

Viivi Maanso teadustöö keskmes oli püüd emakeeleõpetust paremaks muuta. Kesksed teemad olid õpilaste eneseväljendus- ja lugemisoskus, haridusterminoloogia, emakeeleõpetuse metoodika ja ajalugu. Aastatel 1971–2009 ilmus temalt 214 nimetust õppekirjandust: õpikud, töövihikud, kontrolltööd, etteütlused, metoodilised juhised.

Tema rikka elutöö on kolleegid koondanud pühendusteosesse „Emakeel südames“, mille kaante vahelt võivad lugejad leida meenutusi, tema taasavaldatud artikleid, teadustööde kokkuvõtte ja kolmekümneleheküljelise bibliograafia.

Viivi Maanso on pälvinud rohkelt tunnustusi: Wiedemanni keeleauhinna (2004), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001) ja vabariigi presidendi hariduspreemia (2011), riiklikud preemiad kasvatusteadustes 2009. ja 2015. aastal. Viimase autasu sai 85-aastane Maanso 2014. aastal ilmunud hariduse ja kasvatuse mahuka viiekeelse sõnaraamatu eest, mis valmis tema juhitud haridusterminoloogia töörühmas. Tunnustusest tähtsamaks on aga Maanso alati pidanud kordaminekut.

Kordaminekuid on tema eluteel olnud lugematul arvul. Viivi Maanso elav meel ja ärgitav suhtumine, hea sõna, ettevõtlikkus ja tegutsemisind koondas aktiivseid õpetajaid ja uurijaid. 2003. aastal andis Maanso oma töö üle Pille Slabinale, kes oli ka ise emakeeleõpetajaks õppinud just Maanso käe all. Pille Slabina meenutab: „Viivi oli küll kõrges eas, kuid oma ajast kindlalt ees. Juba 1990ndatel ei õpetanud Viivi loengukeskselt, vaid kasutas õpimappi, ning näitas, kuidas ise otsida ja tegutseda. Ta inspireeris, oli soe ja hea kuulaja ning toetas üliõpilaste enesearengut. Ta oli äärmiselt meeldejääv õppejõud.“ Slabina möönab, et Maanso innustas teda emakeeleõpetuse arendamisega tegelema ja õpinguid magistrantuuris jätkama.

Viivi Maanso panus on vorminud tänast emakeeleõpetust ja haridussõna vääramatul moel ning jääb saatma ka tulevasi põlvi. Tema indu, ärgitusvõimet ja sooja sõna jäävad mäletama paljud kolleegid ja endised üliõpilased. Viivit mälestavad emakeeleõpetajad, endised üliõpilased, kolleegid siin- ja sealpool lahte.

Tallinna Ülikool
Eesti Emakeeleõpetajateje Selts
Emakeele Selts
Eesti Keeletoimetajate Liit

 

Sõnaloominguvõistlus „Kiri peaministrile“

20. augustil 2021. aastal täitub 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Mõtestamaks ja  väärtustamaks olnut, korraldab Riigikantselei koostöös erinevate partneritega mitmeid üritusi, sh noortele suunatud projekte. Meil on üks Eesti ja me teeme seda koos. Seetõttu palume teid koostöös Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi osalema järgnevas 7.–12. klassi õpilastele suunatud noorteprojektis.

Sõnaloominguvõistlus „Kiri peaministrile“

Kirjas võiks mõtestada Eesti omariikluse taastamise olulisust ning esitada nägemus, milline võiks olla Eesti Vabariik kolmekümne aasta pärast.

Oodatud on kirjažanris  tekstid 7.–12. klassi õpilastelt. Kiri peaks olema vormistatud isikliku pöördumisena ja mahult mitte ületama 5000 tähemärki koos tühikutega. Teksti font Times New Roman 12, reavahe 1,5, rööpjoondus.

Võistlustöö saata pdf-formaadis hiljemalt 10.05.2021 e-posti aadressil: grete.radvilavicius@riigikantselei.ee. Tööle lisada õpilase nimi, klass, kool, e-posti aadress, telefoninumber, juhendaja nimi ja e-posti aadress.Võistlustööde juhendajaks võivad olla õpetajad, ringijuhid, vanemad õed-vennad, vanemad, vanavanemad jne. Muu emakeelega osalejate eestikeelseid töid hinnatakse eraldi.

Küsimuste korral palume võtta ühendust Kaja Sarapuuga (kaja@eeselts.edu.ee, tel 56655623) või Ingrid Preesiga (ekteisekeelena@gmail.com, tel 5153810)

Osaleja annab esitatud tööga konkursi korraldajale üle õigused seda tööd avalikus ruumis tasuta kasutada, sh avaldada trükis, veebis, eksponeerida näitustel jne. Parimaid tööd valib välja žürii, kuhu kuuluvad kultuuriinimesed, kirjandusteadlased, eesti keele õpetajad. Võidukirju loeb peaminister. Kõik osalejad saavad Riigikantselei tänukirjad, silmapaistvamate tööde autoreid ja juhendajaid tunnustatakse Tallinnas toimuval tänuüritusel.

Riigikantselei noorteprojektide meeskond

Grete Radvilavicius ja Madis Somelar

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esimees

Kaja Sarapuu

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit

Ingrid Prees

Riigikantselei. Noorteprojekt Kiri peaministrile juhend

36. emakeeleolümpiaad 2020/2021. õa

Olümpiaadi „Võõrast omaks ehk Laenamine keeles ja kultuuris“

piirkonnavoorud toimuvad üle Eesti 26. jaanuaril kell 10.00.

Info.

Kell 9.00-11.05 toimub olümpiaad 7.-8. klassi õpilastele.
Kell 11.00-13.05 toimub olümpiaad 9.-10. klassi õpilastele.
Kell 13.00-15.05 toimub olümpiaad 11.-12. klassi õpilastele.

Ülesandevoor toimub veebis, st et õpilased võivad seda teha ka kodus, kui on olemas internetiühendusega arvuti.

Igast piirkonnast palume õpilaste registreerimislehed saata hiljemalt 20. jaanuaril e-posti aadressile terje.kapp@ut.ee .

Registreerimislehe leiate: https://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadisusteem/emakeeleolumpiaad

Alates 22. jaanuarist saavad õpilased oma e-posti aadressile sisenemise koodid. Palume õpilastel jälgida oma e-posti ning ka sealset rämpsposti. Koodidega saavad õpilased siseneda olümpiaadi keskkonda.

Peale olümpiaadi saavad piirkondlikud emakeeleõpetajad ligipääsu ülesannetele, mida neil on vaja ühiselt parandada.

Piirkondlikud komisjonid otsustavad, kuidas käib hindamine. Üldine nõue on, et oma kooli õpetaja ei paranda oma õpilaste töid.  Kuna piirkonnad on õpilaste arvult erinevad, otsustab piirkond ise, kui suurt hulka hindajaid nad vajavad.

Igas vanuserühmas on 2-3 ülesannet, mida peavad hindama õpetajad. Üleriigiline žürii saadab võtme, mille põhjal on lihtsam hinnata. Samuti luuakse Google Drive’i lehekülg, kus saab tekkinud küsimusi kas omavahel või üldžüriiga arutada (edastatakse parandajatele). Kui piirkond on suur ja seal on u 400 õpilast, siis kulub hindamiseks rohkem aega ja kindlasti on vaja mitut õpetajat (u 8-9 õpetajat võiks olla kindlasti). Ülesanded ei ole mahukad, loovteksti hinnata ei tule, seega ei tohiks hindamine väga kaua aega võtta.  Komisjonidel on vaja hinnata: nooremas vanuserühmas ülesande 3 lisaküsimus, ülesanne 4 (5 lauset) ja ülesanne 5 (8 lauset); keskmises vanuserühmas ülesande 3 lisaküsimus ja ülesanne 5 (10 lauset); vanemas vanuserühmas ülesande 3 lisaküsimus ja ülesanne 5 (12 lauset).

Lisaküsimuste korral palume pöörduda: Reili Argus, reili.argus@tlu.ee, 5185182 (36. emakeeleolümpiaadi žürii esimees).

 

Presidendi kõnekorje „Minust sõltub kõik“

President Kersti Kaljulaid kutsub taas kõiki 16–19aastaseid noori kaasa mõtlema ja Eestile kirjutama. „Tänavune aasta on olnud kodanikuõpetuse kiirkursus, kus oleme iga päev pidanud mõtlema sellele, et ühe inimese tegudest sõltub päriselt teiste elu, üks hääl võib saada otsustavaks, ühe inimese sõna võib muuta maailma meie ümber. Minust sõltub kõik – just sel teemal tahan seekord noorte mõtteid kuulda,“ ütles riigipea.  

„Võid sinna lõppu lisada hüüumärgi, kui usud, et iga oma teoga soovid luua keskkonda, kus saad ja tahad olla parim versioon iseendast. Või küsimärgi, kui vahel tundub, et sinust ei sõltu midagi. Kas igaühe panus on vaid sõnakõlks või ärkad sa igal hommikul teadmisega, et elu on elamist väärt vaid siis, kui koos raskustega võideldes pingutame ja ehitame Eestit tema riigipiiridest suuremaks,“ selgitas president Kaljulaid üleskutses.

Kõne võib olla paberil, videos, luule- või räpivormis, tehtud kambakesi või üksinda, pikkuseks maksimaalselt kuni 3 minutit või 5000 tähemärki. Kõne esitamise tähtaeg on 22. jaanuar ja parima kõne autor kannab selle ette riiklike teenetemärkide üleandmisel veebruaris.

Rohkem infot leiate siit: www.president.ee/et/kirjuta-eestile/

Riigipea videoüleskutset näete siin: https://www.youtube.com/watch?v=GrPKzBYcD54

Kommunikatsiooniosakond

Tel 631 6229

press@vpk.ee

EESi supervisioonid 2020. ja 2021. aastal

Oled oodatud EESi supervisioonile
Sel õppeaastal on võimalik valida kahe supervisiooni vahel – kas 3-tunnine kohtumine Tallinna vanalinnas või pikem kohtumine.
Esimene n-ö lühikese formaadiga supervisioon toimus 20. nov Tallinnas ja pikem 11.-12.12 Haapsalus.
2021. aasta kohtumised:
Lühemad kohtumised – 15.01, 19.02, 12.03, 9.04, 14.05.
Kahepäevased on 22.-23. jaanuaril ja 26.-27 märtsil.
Lühikest supervisiooni omaosalus on 25 eurot.
Pikema kohtumise omaosalus on 50 eurot.
EES väljastab vajadusel koolile arve.
Superviisor Epp Priimägi on õppinud psühhodraamat ja supervisiooni 6 aastat, lisaks on tal pikk supervisioonikogemus Ester Väljaosa ja Pille Isatiga. Ta on töötanud üle 10 aasta eesti keele ja kirjanduse õpetajana ja on NÜ TORE liikumise eestvedaja  ning nüüd on tal suur soov  olla abiks ta teile, head kaasteelised!
Registreeruda saab siin.

“Suur kirjanduse mälumäng koolilastele”. Üle 900 küsimuse

I – III kooliastme keele- ja kirjandusteemalised küsimused ja vastused, arvestades riiklikus õppekavas soovitatud teoseid ja autoreid.

Autorid: Kaja Sarapuu, Külliki Kask, Tiina Niin, Aime Klandorf

Maht: 224lk, liimköide

Soodushind: 10.90 eur (tavahind 14.90 ja hinnad sisaldavad käibemaksu)

Selle raamatu mälumängude koostajateks on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liikmed, õpetajad, kes armastavad väga on tööd, on avara mõtteviisiga, põhjalikud ja ei piirdu üksnes faktide kontrollimisega.

Raamatus on nii uuema kirjanduse kui ka eesti tüvitekstide mänge, mis lubavad ennast proovile panna igaühel, lahendajal pole ei vanuse- ega hariduspiire, peaasi, et raamat on loetud. Kui kirjanike kohta on vähem teadmisi, saab neid mängudest juurde hankida, sest vastused on ainult lehe pööramise kaugusel.

Tellimissoovi korral palun saatke soovitud kogus ja saaja/maksja info palun mailile kaire@cumlaude.ee

Alates 30 eur tellimusest on raamatute kohaletoimetamine pakiautomaati tasuta (muidu 3.50 ).

Tähistame tänavu keeleuuendaja Johannes Aaviku 140. sünniaastapäeva ja peame digikultuuri aastat. Seepärast on sobiv aeg ühendada need kaks tähtsat sündmust ja asuda otsima suupäraseid eesti termineid digitehnoloogiaga seotud mõistetele. Nii korraldavadki Vabamu ja presidendi kantselei taas uudissõnade korje Sõnaus, et asendada ilusate emakeelsete uudissõnadega võõrapäraseid termineid, näiteks zoomima, chattima või shortcut.

Kindlasti olete kuulnud õpilasi rääkimas scrollimisest, brausimisest või canceldamisest. Kuna just noorte suus kõlab homne eesti keel, ootamegi sedapuhku keeleuuendusest osa võtma eelkõige koolinoori.

Uudissõnu saab esitada 28. novembrini aadressil sõnaus.ee. Sealt leiab sõnakorje kohta ka muud teavet. Sõnaettepanekuid saab kirja panna ka anonüümselt, ent kui osaleja soovib saada nimeliselt tunnustatud ja võita toredaid auhindu, tasub oma andmed esitada .

Eraldi kategooriana tunnustame klassi- ja noortekollektiive, kes võivad saada auhinnaks võimaluse kutsuda Eesti Vabariigi president enda klassi või kooli külla.

 

2020. aasta emakeeleõpetuse sõber on Anu Lamp

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi pressiteade

EES annab 11. korda välja aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber”.
Vastavalt statuudile määratakse nimetatud tiitel tunnustusena füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud eesti keelt, emakeeleõpetust Eestis ja toetanud seltsi eesmärke. Aunimetusega kaasneb auaadress ja meene.

EESi juhatus otsustas 22. oktoobril 2020, et „Emakeeleõpetuse sõbra” tiitel omistatakse Anu Lambile, kes selge ja korrektse keelekasutusega on kasvatanud noort teatrikülastajat hindama eesti keele kaunikõlalisust ja ilmekust, kuulama ja mõistma emakeelset sõnumit, tunnetama selle väärtust. Tema sihikindel ind noorte näitlejatega keelearmastuse kurvides seigeldes on imetlusväärne. Ta on oma tegevusega jõustanud emakeeleõpetust ja  toetanud EESi eesmärke.

Aunimetus tehti teatavaks 31. oktoobril 2020 Tallinnas emakeeleõpetajate seltsi sügispäevadel.

Varem on emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse saanud Ülo Vooglaid, Kaja Kärner, Mari Tarand, Toomas Hendrik Ilves, Märt Treier, Fred Jüssi, Kristiina Ehin, Ivo Linna, Gaute Kivistik ja Maarja Vaino.

Õpetajate järelkasvu tagamine on riikliku tähtsusega küsimus. Pressiteade

PRESSITEADE

 20.10.2020

 Õpetajate järelkasvu tagamine on riikliku tähtsusega küsimus

 Eesti kool on sügava kriisi lävel, sest õpetajate järelkasv on paljudes ainevaldkondades sisuliselt olematu. Olukorrale lahenduse leidmiseks on Riigikogu kultuurikomisjon alustanud parlamentaarset kuulamist õpetajakutse väärtustamise ja järelkasvu teemal. Täna kogunevad Riigikogusse kuulamisele õpetajate esindajad. 

 Õpetajate järelkasvu nappusest on koolijuhid kõnelenud juba aastaid. Seoses välishindamise aruteluga tõstatasid 2019. aasta sügisel õpetajate järelkasvu olulisuse ka ülikoolide esindajad ning õpetajate aineühendused. Oktoobri jooksul on ligi 15 õpetajate aineühendust ning Õpetajate Ühenduste Koostöökoda esitanud Riigikogu kultuurikomisjonile omapoolseid ülevaateid õpetajakutse väärtustamisest ja jätkusuutlikkusest. Samuti on tehtud konkreetsed ettepanekud, kuidas aastate jooksul kujunenud olukorda kiiresti lahendama hakata.

Aineühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar: „On erakordselt oluline, et õpetajakoolituse keskmes oleks jälle üliõpilased, kes pärast gümnaasiumi on alustanud õpetajaks õppimist. See, et gümnaasiumilõpetajad hakkaksid uuesti väärtustama õpetajakutset ning laheneks järelkasvu küsimus, vajab väga suurt ning põhimõttelist väärtuste ja hoiakute muutust nii ühiskonnas tervikuna kui ka selle liikmete valitud esindusorganites (Riigikogus, volikogudes). Muutus peaks toimuma ka täitevvõimu tasandil, eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumis, millel on olulisel määral ressursse seaduseelnõude ettevalmistamisel ning haridust puudutava ühiskondliku mõttelaadi suunamisel. Hariduse väärtustamine Eesti Vabariigis peaks oleks parteideülene riiklik prioriteet ning juhinduma hea valitsemise tavadest: olema läbipaistev, ühiskonna liikmeid kaasav ning tulemuslik.

Riigikogu kultuurikomisjoni istung toimub täna kell 14.00 Riigikogu konverentsisaalis.

Õpetajate aineühenduste kõneisikutena on kohal ning valmis kommentaare andma järgmised inimesed:

Madis Somelar, aineühenduste võrgustiku koordinaator, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuse esimees (e-post: madissomelar@gmail.com; telefon 55593717).

Kaja Sarapuu, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees (e-post: kaja@eeselts.edu.ee; telefon 56655623)

Taustainfo:

Õpetajate Ühenduste Koostöökoda on 2011. aastal asutatud mittetulundusühing, mis koosneb kahekümne ühest õpetajate ühendusest (Vt: https://www.oppekoda.org.ee/dokumendid/liikmed/).

Aineühenduste võrgustik kujunes 2019. aasta lõpul ning sinna on kaasatud ka need aineühendused, mis pole Koostöökoja liikmed. Aineühendustesse on koondunud õpetajad, kes kodanikualgatuse raames edendavad haridusvaldkonda ning haridusvaldkonna tugevate praktikutena mõtlevad kaasa haridusevaldkonna sõlmküsimuste üle.

Eesti Haridustöötajate Liit on enam kui 6000 liikmest koosnev ametiühing.

EESi sügispäevad 30. ja 31. oktoobril Tallinnas

EES kutsub kõiki eesti keele ja kirjanduse õpetajaid seltsi sügispäevadele “Maailm metafoorides. Kuidas seletada raamatuid uinuvale õpilasele. Sotsiaalmeedia fluidum” Tallinnas.

Kuulutame välja 2020. aasta emakeeleõpetuse sõbra.

30. oktoobril kell 11 – 17 oleme Von Krahli teatri majas Rataskaevu 10.

Õhtul Von Krahli teatris etendus “Paratamatus elada ühel ajal”.

31. oktoobril kell 10 – 14.30 Fotografiskas Telliskivi 60a/8

Kell 10.00 seltsi üldkoosolek

  1. Juhatuse ja  reisjonikomisjoni aruanne 2018-2019
  2. Põhikirja muudatuse läbiarutamine
  3. Jooksvad küsimused

13.00 suur tordisöömine

Kell 13.30  Fotografiska näituste külastamine. Fototuur.

Registreerimine kuni 23. oktoobrini.

Täpsem kava.

Osalustasu EESi liikmele 50 eurot, mitteliikmele 70.