Arhiiv kuude lõikes: veebruar 2022

Õpetajate aineühendused on vastu senise 50-protsendilise lävendi kaotamisele põhikooli lõpueksamitel

Pressiteade

11.02.2022

Õpetajate aineühendused on vastu senise 50-protsendilise lävendi kaotamisele põhikooli lõpueksamitel

Eesti õpetajate aineühendused pöördusid reedel peaminister Kaja Kallase, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja Riigikogu kultuurikomisjoni poole ettepanekuga säilitada senine põhikooli lõpueksamite lävend.

Eesti Vabariigi suurim ressurss on haritud inimesed. Põhihariduse standard on väärtus, mis peab olema ühiskonnas üheselt kokku lepitud. Hariduse kvaliteedi nimel peab koostööd tegema kogu ühiskond ning ühiskonnal on õigustatud ootus saada teaduspõhist tagasisidet hariduse kvaliteedist ja õppe tulemuslikkusest kohustusliku haridustaseme lõpus.

Laste õiguste konventsioonis rõhutatakse järgnevat: osalisriik tagab lapse arengu võimalikult maksimaalselt  ning last tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas. Ühelt poolt on inimesel õigus seda kohutuslikus ulatuses kvaliteetselt riigilt saada, teiselt poolt on see üksikisikule seatud kohustus, sest riik vajab haritud elanikkonda, mis tagaks demokraatia, ühiskonna (sh ka majandusliku) edenemise ja riigi elanikkonna homogeense väärtussüsteemi.

Toome esile, et haridusliku erivajadusega õppija põhikooli lõpueksami korraldamisel saab lähtuda eritingimustest. Näiteks saavad nimetatud õpilased eksamitöö kirjutamiseks lisaaega, neile on võimaldatud kasutada abivahendeid ja tugiisiku abi, hindamine toimub diferentseeritult jne.

Eesti hariduselu põletavaim probleem on väljaõppinud õpetajate puudus ning järelkasvu nappus, mistõttu peaks Vabariigi Valitsus võtma selle üheks prioriteetseks valdkonnaks.

Õpetajate aineliitude kõneisikutena on valmis kommentaare andma järgmised inimesed:

Kaja Sarapuu Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees (e-post: kaja@eeselts.edu.ee; telefon 56655623)

Aiki Jõgeva Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu president (e-post: aiki.jogeva@gmail.com; telefon 55684786).

Liia Jung Kunstihariduse Ühingu juhatuse liige (e-post: liia49@hotmail.com; telefon 5254995)

ÕPETAJATE AINELIITUDE AVALIK PÖÖRDUMINE  

Eesti Vabariigi riigikogu kultuurikomisjon

Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas

Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Liina Kersna

ÕPETAJATE AINELIITUDE AVALIK PÖÖRDUMINE                        11. veebruar 2022

26. jaanuaril 2022 allkirjastas Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu, millega soovitakse teostada ulatuslik põhihariduse reform. Meie, allakirjutanud, väljendame rahulolematust nimetatud eelnõu ajastamise ning valmimise viisi üle ja oleme algatatud eelnõu suhtes järgneval seisukohal.

  1. Eesti Vabariigi suurim ressurss on haritud inimesed. Meie ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks on minimaalselt vaja säilitada olemasolev tase hariduses ning teha pühendunult tööd selle nimel, et iga õppija areng oleks maksimaalne. Põhihariduse standard on väärtus, mis peab olema ühiskonnas üheselt kokku lepitud. Hariduse kvaliteedi nimel peab koostööd tegema kogu ühiskond ning ühiskonnal on õigustatud ootus saada teaduspõhist tagasisidet hariduse kvaliteedist ja õppe tulemuslikkusest kohustusliku haridustaseme lõpus. 
  • Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses hariduse üle langetatavad otsused peavad olema erakondadeülesed ning arvesse võtma ühiskonna kui terviku vajadusi, valdkonna spetsialistide – õpetajate – kogemust, teadusuuringutel põhinevaid seisukohti ning läbiviidud välishindamise analüüsi.   
  • Toetame ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite senise lävendi säilimist. Toetame ministeeriumi algatusthinnata põhikooli ühtseid lõpueksameid protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Peame oluliseks seniste ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite jätkuvat arendamist, sest riiklikud lõpueksamid on loomulik osa õppest, millel on oluline roll õppija motivatsiooni kujunemisel, teadmiste-oskuste-hinnangute süstematiseerimisel ja arenguks tarviliku pingutuse toetamisel. Testid ja tasemetööd nimetatud eesmärke ei täida. 
  • Rõhutame, et põhihariduse standard on kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas, mida tuleb regulaarselt ajakohastada. Vajadusel saab rakendada individuaalset, lihtsustatud või toimetuleku õppekava. Seega on juba olemas riiklikud õppekavad iga lapse arengu toetamiseks. Omanäolisust ja piirkondlikku eripära saab kool rõhutada oma kooli õppekavas. Õpilase huvisid ja võimeid arvestatakse põhikooli lõpetamiseks kohustusliku loovtöö sooritamisel.
  • Igas ühiskonnas on neid, kes vajavad teiste ühiskonnaliikmete tuge. Toome esile, et haridusliku erivajadusega õppija põhikooli lõpueksami korraldamisel saab lähtuda eritingimustest. Näiteks saavad nimetatud õpilased eksamitöö kirjutamiseks lisaaega, neile on võimaldatud kasutada abivahendeid ja tugiisiku abi, hindamine toimub diferentseeritult jne. Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivad põhikoolilõpetajad sooritavad oma õpetajate poolt koostatud koolieksami ning toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivad põhikoolilõpetajad eksameid ei soorita. Lisaks kehtib põhimõte, et õpilased võivad põhikooli lõpetada kuni kahe mitterahuldava tulemusega. Kõik õpilased saavad jätkata õpinguid lähtudes oma huvidest ning võimetest.
  • Õpetajad on oma töös autonoomsed ning saavad valida sobivaima tee õpitulemuste saavutamiseks. Ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamid ning avalikud testid toetavad õpetajat kehtiva ainekava rakendamisel, riikliku haridusstandardi, sh valdkonnapädevuse ja üldpädevuste mõistmisel ning kujundamisel.
  • Hindamisel on erinevad ülesanded ja funktsioonid. Seetõttu on oluline, et hindamisega toetatakse  õppija arengut (kujundav hindamine), antakse õppeprotsessi edukuse kohta tagasisidet nii õppijale kui õpetajale (kokkuvõttev hindamine) ja tagatakse hariduse kvaliteedi kontroll (välishindamine).
  • Väärtustame akadeemilist ausust. Järeleksam peab olema samuti ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksam. Aineühendused on valmis osalema eksamitöö koostamisel. 
  • Laste õiguste konventsioonis rõhutatakse järgnevat: osalisriik tagab lapse arengu võimalikult maksimaalselt  ning last tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas. Juurdepääs haridusele on samal ajal võimestava õigusena eeldus mitmete teiste põhiõiguste teostamisele. Ühelt poolt on inimesel õigus seda kohutuslikus ulatuses kvaliteetselt riigilt saada, teiselt poolt on see üksikisikule seatud kohustus, sest riik vajab haritud elanikkonda, mis tagaks demokraatia, ühiskonna (sh ka majandusliku) edenemise ja riigi elanikkonna homogeense väärtussüsteemi.
  1. Eesti hariduselu põletavaim probleem on väljaõppinud õpetajate puudus ning järelkasvu nappus. Märtsis 2021 saatis Riigikogu kultuurikomisjon Vabariigi Valitsusele õpetajate järelkasvu tagamist puudutavate ettepanekute loetelu, kus nimetatakse sammud, mille kriisist välja tulla. Eeldame, et Vabariigi Valitsus lähtub parlamentaarses riigi Riigikogu suunistest.

Eesti Emakeeleõpetajate Selts

Vene Keele Õpetajate Selts

Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing

Eesti Geograafiaõpetajate Ühing

Eesti Klassiõpetajate Liit

Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts

Eesti Kehalise Kasvatuse Liit

Kunstihariduse Ühing

Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts

Eesti Loodusainete Õpetajate Liit

Eesti Rootsi Keele Õpetajate Liit

Eesti Käsitööõpetajate Selts AITA

Eesti Keemiaõpetajate Liit

Eesti Kirjanike Liit

Eesti Keeletoimetajate Liit