Autori admin postitused

Emakeeleõpetuse 2021. aasta sõber on Eesti Keeletoimetajate Liit

Pressiteade

EES annab kaheteistkümnendat korda välja aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber”.
Vastavalt statuudile määratakse nimetatud tiitel tunnustusena füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud eesti keelt, emakeeleõpetust Eestis ja toetanud seltsi eesmärke. Aunimetusega kaasneb auaadress ja meene.

EESi juhatus otsustas 1. novembril 2021, et „Emakeeleõpetuse sõbra” tiitel omistatakse Eesti Keeletoimetajate Liidule, organisatsioonile, mis seisab eesti kirjakeele normi ja hea eesti keele eest, hinnates selle rakendamisel korda ja kvaliteeti; liidule,  kus mõistetakse, et keel ei ole see, mis peab ainult vabaduste tõmbetuules lehvima, vaid ka see, kus selguse ja ilu huvides võib ja tuleb olla alalhoidlikum. Eesti Keeletoimetajate Liit on emakeeleõpetajaid kaasanud olulistesse aruteludesse, toetades nii emakeeleõpetajate seltsi põhimõtteid ning emakeeleõpetuse väärtusi.

Aunimetus antakse üle 6. novembril 2021 Pärnus emakeeleõpetajate seltsi sügispäevadel. 

Varem on emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse saanud Ülo Vooglaid, Kaja Kärner, Mari Tarand, Toomas Hendrik Ilves, Märt Treier, Fred Jüssi, Kristiina Ehin, Ivo Linna, Gaute Kivistik, Maarja Vaino ja Anu Lamp.

Kaja Sarapuu

EESi juhatuse esimees

56655623

Supervisioon

Turguta ennast supervisioonil 3.-4. detsembril 2021 Viljandis Grand Hotellis

Kui tunned, et vajad veidi uut energiat, turgutust, aega iseendale, siis tule supervisiooni!

Kui oled otsustanud tulla, kirjuta epp.priimagi@gmail.com ja kui sul on lisaküsimusi, siis ka neile vastan heal meelel. Ja kui sa eelistad individuaalset kohtumist, siis anna samuti teada – ära jäta end üksi!

Epp

Meie seltsi liige superviisor Epp Priimägi on õppinud psühhodraamat ja supervisiooni 7 aastat, lisaks on tal pikk supervisioonikogemus Ester Väljaosa ja Pille Isatiga. Ta on töötanud üle 10 aasta eesti keele ja kirjanduse õpetajana ja on NÜ TORE liikumise eestvedaja  ning nüüd on tal suur soov  olla abiks ta teile, head kaasteelised!

Eesti kirjanduse olümpiaad

Eesti Emakeeleõpetajate Selts korraldab 2021. aasta sügisel esimest korda eesti kirjanduse olümpiaadi.

Teema: Tammsaare ja Kivirähki elu ja looming.

Olümpiaad on eestikeelne, osaleda võivad kõikide Eesti koolide 9. – 12. klassi õpilased (ka venekeelsed koolid, eelduseks on eesti keele oskus).

Õpilasi hinnatakse kahes vanusegrupis: 9.-10. klassi õpilased (I, II ja III koht) ning 11.-12. klassi õpilased (I, II ja III koht).

Olümpiaadil osalevad 3-liikmelised võistkonnad

Olümpiaadi eelvoor on veebipõhine, iga kool võib panna välja ükskõik kui palju võistkondi, aga juhendaja-õpetaja peab tagama, et õpilased saavad töö sooritada arvutiklassis vm kontrollitud keskkonnas, kus ebaausad võtted (näiteks kõrvaliste isikute kaasamine vms) on välistatud. Igal võistkonnal peab olema vastutav juhendaja-õpetaja. 

Kõik võistkonnad peavad ennast registreerima hiljemalt N, 11. novembriks 2021.

Registreeruda saab siit: https://bit.ly/emakeelolympiaad2021

Veebipõhine eelvoor avaneb internetis N, 18. nov kell 13.00 – 14.00; juurdepääsuks vajalik info saadetakse iga registreerunud võistkonna juhendajale kaks päeva varem e-kirjaga. Eelvoorus on 20 küsimust nii Tammsaare kui Kivirähki elu ja loomingu kohta ning vastuste põhjal selgub paremusjärjestus, mille alusel saab lõppvooru 10 (9.-10. klass) + 10 (11.-12. klass) meeskonda. Lõppvooru kutsutakse 20 parimat võistkonda üleriigilise pingerea alusel, aga ühest koolist ainult parima tulemuse saavutanud võistkond (eraldi arvestus mõlemas vanuseastmes).

Lõppvoor toimub L, 27. nov 2021 kell 12.00 Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 16). Kaasa palume võtta kehtiva Covid-tõendi ja isikut tõendava dokumendi. Alla 18-aastased noored nakkusohutust tõendama ei pea, kaasa tuleb võtta vanust tõendav dokument (ID-kaart, õpilaspilet vms).

Lõppvoor on mnemoturniiri-laadne: võistkonnad vastavad kirjalikult, seejärel saab roteeruvalt iga meeskond üks kord vastata suuliselt. Õige vastus selgub kohe žürii kommentaaridest. Kirjalikud vastused hinnatakse jooksvalt ja nende põhjal kujuneb paremusjärjestus. Ka lõppvoorus on 20 küsimust. Lõppvooru küsimused on ühised, arvestus vanuseastmeti erinev.

Žürii on kolmeliikmeline: Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino, kirjanik Andrus Kivirähk ja EESi juhatuse esimees Kaja Sarapuu.

Kõik lõppvooru jõudnud õpilased saavad osalemist kinnitava diplomi.

Kuulutatakse välja I, II ja III koht kahes vanuseastmes (9.-10. klass ja 11.-12. klass).

Auhinnaks on kirjaniku autogrammiga raamatud, kinkekaardid ja teatripiletid.

Kontaktisik lisaküsimuste tekkimisel on EESi juhatuse liige Anu Kell; anu.kell@gag.ee

Eesti kirjanduse olümpiaadi toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

EESi juhatus

Kutse õpetajate suurkogule 23.08.2021

Lugupeetud seltsikaaslased!
20. augustil 2021 möödub 30 aastat Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest. Toetamaks noorte teadlikkust meie riigi loost ja kaasatust meie riigi ajaloo mõtestamisel, korraldab Riigikantselei koostöös erinevate partneritega noortele suunatud projekte, millest EES oli “Kiri peaministrile” kaaskorraldaja. Noorte kujunemisel on erakordne roll nii vanematel kui ka Eesti koolil ning õpetajaskonnal, seetõttu toimub Riigikantselei eestvedamisel 23. augustil Estonias Eesti õpetajate suurkogu. Samuti on Riigikantselei soov avaldada tänu õpetajatele südamega ja pühendunult tehtud töö eest. Olete oodatud osalema. 

Vaata kava SIIT.
Registreeri enda osalemine suurkogul SIIN.
EV iseseisvumise taastamise 30 kodulehel on toodud Eesti õpetajate suurkogu ülevaade, kava ja registreerimise link. Vt: https://30aastat.ee/sundmus/eesti-opetajate-suurkogu/
Avapostituse suurkogu kohta tegi HTM. Vt: https://www.facebook.com/haridusministeeriumJärgnevatel päevadel hakkavad ilmuma postitused koolide ja õpetajate ühenduste kohta. Seda nii IST30 lehel https://www.facebook.com/iseseisvusetaastamine30 kui ka HTMi lehel. 
Riigikantselei ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Kohtumiseni Estonias!
Juhatus

EES “Kiri peaministrile” peakorraldajana tänab peaministrit, riigikantseleid, võistlusest osavõtjaid, juhendajaid, žüriid, riigikantseleid ja EV iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva tähistamise toimkonda!

21. juunil toimus Stenbocki maja aias sõnaloomiminguvõistluse “Kiri peaministrile” lõpuüritus.

Riigikantselei uudis.

Stenbocki maja pildigalerii https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72157719438678504.

Seotud Facebooki postitused

https://www.facebook.com/iseseisvusetaastamine30/posts/129066089330989

https://www.facebook.com/stenbockimaja/posts/10157703254056386

https://www.facebook.com/kallaskaja/posts/4067924319990013

 

Viivi Maanso mälestuseks

Lahkunud on emakeeleõpetuse alustala ja hing, emeriitdotsent Viivi Maanso

Viivi Maanso 12.01.1929–11.04.2021

Emakeeleõpetuse grand old lady, Tallinna ülikooli emeriitdotsent Viivi Maanso elas ja töötas parema emakeeleõpetuse nimel: arendas emakeeleõpetuse metoodikat, koostas õpivara ja juhendas põlvkondade kaupa emakeeleõpetajaid.

Viivi Maanso teekond emakeeleõpetuse juurde algas soome-ugri keeleteaduse õpingutega Tartu ülikoolis aastatel 1947–1952. Tema esimeseks töökohaks oli Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut (praegune EKI), kust ta pärast aastast töötamist vallandati, kui selgus, et tema isa oli Siberis olnud. Sealt suundus Maanso Tallinna 16. keskkooli (endine Sikupilli kool, praegu asuvad hoones Kadrioru Saksa Gümnaasiumi algklassid) emakeeleõpetajaks, kus töötas kuni 1961. aastani. Innuka õpetajana asutas ta soome keele ringi, andis välja kooli almanahhi ja asus juhendama õpilasuurimusi. Paljude tollaste õpilastega jäi Maanso edaspidigi suhtlema.

Koolitöö hakkas suunama ka uurimishuvi: esimene emakeeleõpetusega seotud metoodikaartikkel ilmus 1960. aastal ja kandis pealkirja „Õpilaste stiili arendamisest“. Alates aastast 1961 pühendus Maanso ka põhitöökohaga emakeeleõpetuse uurimisele ja siirdus Teaduste Akadeemia juurde loodud pedagoogika teadusliku uurimise instituuti. 1970. aastal kaitses ta väitekirja „Ortograafiaoskus ja selle seos lugemisoskusega 5.– 8. klassis“. Aastatel 1973–1989 jätkas Maanso instituudi juures emakeelesektori juhina, õpetades paralleelselt emakeeleõpetajaid alates 1976. aastast praeguse Tallinna ülikooli juures, kuni 1989. aastal sai temast põhikohaga emakeeleõpetuse dotsent.

Tema algatusel loodi ülikoolis emakeeleõpetuse professuur, 2005. aastal asutati Maanso ärgitusel emakeeleõpetuse infokeskus, kabinet, kuhu kogutakse emakeeleõpetajaks õppijatele vajalikku õpivara ja talletatakse käsikirjaliste uurimuste kollektsiooni. Viivi Maanso eestvõttel ning koostöös Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumiga on keskus andnud välja eesti keele ja kirjandusõpetuse mõtteloo sarja „Eesti keele ruum“, mille juures Maanso osales koostaja, toimetaja ja autorina (vt Etera).

Viivi Maanso oli Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi asutaja- ja auliige, Emakeele Seltsi, Eesti Keeletoimetajate Liidu ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi auliige. Lisaks andis Maanso panuse paljude keeleõpetusega seotud komisjonide töösse, esimeste ainekavade koostamisse ja integreeritud emakeeleõpetuse juurutamisse. Tema tihe koostöö Soome Emakeeleõpetajate Liidu ja Opetushallitusega ning kursisolek uuema erialakirjandusega Eesti iseseisvumise alguses rajas teed ajakohasele ja moodsale emakeeleõpetusele Eestis.

Emakeeleõpetuse kõrval kujundas Viivi Maanso TLÜ teaduskeelekeskuse praktilistel kursustel teistegi teadlaste silmaringi teaduskeele ja terminiküsimustes. Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni pikaajalise liikmena osales ta rohkete õigekeelsusotsuste tegemisel ja kirjakeele korrastamises. Samuti kuulus Maanso 1979. aastal keeleõpetuse ja -korralduse komisjoni.

Viivi Maanso teadustöö keskmes oli püüd emakeeleõpetust paremaks muuta. Kesksed teemad olid õpilaste eneseväljendus- ja lugemisoskus, haridusterminoloogia, emakeeleõpetuse metoodika ja ajalugu. Aastatel 1971–2009 ilmus temalt 214 nimetust õppekirjandust: õpikud, töövihikud, kontrolltööd, etteütlused, metoodilised juhised.

Tema rikka elutöö on kolleegid koondanud pühendusteosesse „Emakeel südames“, mille kaante vahelt võivad lugejad leida meenutusi, tema taasavaldatud artikleid, teadustööde kokkuvõtte ja kolmekümneleheküljelise bibliograafia.

Viivi Maanso on pälvinud rohkelt tunnustusi: Wiedemanni keeleauhinna (2004), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001) ja vabariigi presidendi hariduspreemia (2011), riiklikud preemiad kasvatusteadustes 2009. ja 2015. aastal. Viimase autasu sai 85-aastane Maanso 2014. aastal ilmunud hariduse ja kasvatuse mahuka viiekeelse sõnaraamatu eest, mis valmis tema juhitud haridusterminoloogia töörühmas. Tunnustusest tähtsamaks on aga Maanso alati pidanud kordaminekut.

Kordaminekuid on tema eluteel olnud lugematul arvul. Viivi Maanso elav meel ja ärgitav suhtumine, hea sõna, ettevõtlikkus ja tegutsemisind koondas aktiivseid õpetajaid ja uurijaid. 2003. aastal andis Maanso oma töö üle Pille Slabinale, kes oli ka ise emakeeleõpetajaks õppinud just Maanso käe all. Pille Slabina meenutab: „Viivi oli küll kõrges eas, kuid oma ajast kindlalt ees. Juba 1990ndatel ei õpetanud Viivi loengukeskselt, vaid kasutas õpimappi, ning näitas, kuidas ise otsida ja tegutseda. Ta inspireeris, oli soe ja hea kuulaja ning toetas üliõpilaste enesearengut. Ta oli äärmiselt meeldejääv õppejõud.“ Slabina möönab, et Maanso innustas teda emakeeleõpetuse arendamisega tegelema ja õpinguid magistrantuuris jätkama.

Viivi Maanso panus on vorminud tänast emakeeleõpetust ja haridussõna vääramatul moel ning jääb saatma ka tulevasi põlvi. Tema indu, ärgitusvõimet ja sooja sõna jäävad mäletama paljud kolleegid ja endised üliõpilased. Viivit mälestavad emakeeleõpetajad, endised üliõpilased, kolleegid siin- ja sealpool lahte.

Tallinna Ülikool
Eesti Emakeeleõpetajateje Selts
Emakeele Selts
Eesti Keeletoimetajate Liit

 

Sõnaloominguvõistlus „Kiri peaministrile“

20. augustil 2021. aastal täitub 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Mõtestamaks ja  väärtustamaks olnut, korraldab Riigikantselei koostöös erinevate partneritega mitmeid üritusi, sh noortele suunatud projekte. Meil on üks Eesti ja me teeme seda koos. Seetõttu palume teid koostöös Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi osalema järgnevas 7.–12. klassi õpilastele suunatud noorteprojektis.

Sõnaloominguvõistlus „Kiri peaministrile“

Kirjas võiks mõtestada Eesti omariikluse taastamise olulisust ning esitada nägemus, milline võiks olla Eesti Vabariik kolmekümne aasta pärast.

Oodatud on kirjažanris  tekstid 7.–12. klassi õpilastelt. Kiri peaks olema vormistatud isikliku pöördumisena ja mahult mitte ületama 5000 tähemärki koos tühikutega. Teksti font Times New Roman 12, reavahe 1,5, rööpjoondus.

Võistlustöö saata pdf-formaadis hiljemalt 10.05.2021 e-posti aadressil: grete.radvilavicius@riigikantselei.ee. Tööle lisada õpilase nimi, klass, kool, e-posti aadress, telefoninumber, juhendaja nimi ja e-posti aadress.Võistlustööde juhendajaks võivad olla õpetajad, ringijuhid, vanemad õed-vennad, vanemad, vanavanemad jne. Muu emakeelega osalejate eestikeelseid töid hinnatakse eraldi.

Küsimuste korral palume võtta ühendust Kaja Sarapuuga (kaja@eeselts.edu.ee, tel 56655623) või Ingrid Preesiga (ekteisekeelena@gmail.com, tel 5153810)

Osaleja annab esitatud tööga konkursi korraldajale üle õigused seda tööd avalikus ruumis tasuta kasutada, sh avaldada trükis, veebis, eksponeerida näitustel jne. Parimaid tööd valib välja žürii, kuhu kuuluvad kultuuriinimesed, kirjandusteadlased, eesti keele õpetajad. Võidukirju loeb peaminister. Kõik osalejad saavad Riigikantselei tänukirjad, silmapaistvamate tööde autoreid ja juhendajaid tunnustatakse Tallinnas toimuval tänuüritusel.

Riigikantselei noorteprojektide meeskond

Grete Radvilavicius ja Madis Somelar

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esimees

Kaja Sarapuu

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit

Ingrid Prees

Riigikantselei. Noorteprojekt Kiri peaministrile juhend

36. emakeeleolümpiaad 2020/2021. õa

Olümpiaadi „Võõrast omaks ehk Laenamine keeles ja kultuuris“

piirkonnavoorud toimuvad üle Eesti 26. jaanuaril kell 10.00.

Info.

Kell 9.00-11.05 toimub olümpiaad 7.-8. klassi õpilastele.
Kell 11.00-13.05 toimub olümpiaad 9.-10. klassi õpilastele.
Kell 13.00-15.05 toimub olümpiaad 11.-12. klassi õpilastele.

Ülesandevoor toimub veebis, st et õpilased võivad seda teha ka kodus, kui on olemas internetiühendusega arvuti.

Igast piirkonnast palume õpilaste registreerimislehed saata hiljemalt 20. jaanuaril e-posti aadressile terje.kapp@ut.ee .

Registreerimislehe leiate: https://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadisusteem/emakeeleolumpiaad

Alates 22. jaanuarist saavad õpilased oma e-posti aadressile sisenemise koodid. Palume õpilastel jälgida oma e-posti ning ka sealset rämpsposti. Koodidega saavad õpilased siseneda olümpiaadi keskkonda.

Peale olümpiaadi saavad piirkondlikud emakeeleõpetajad ligipääsu ülesannetele, mida neil on vaja ühiselt parandada.

Piirkondlikud komisjonid otsustavad, kuidas käib hindamine. Üldine nõue on, et oma kooli õpetaja ei paranda oma õpilaste töid.  Kuna piirkonnad on õpilaste arvult erinevad, otsustab piirkond ise, kui suurt hulka hindajaid nad vajavad.

Igas vanuserühmas on 2-3 ülesannet, mida peavad hindama õpetajad. Üleriigiline žürii saadab võtme, mille põhjal on lihtsam hinnata. Samuti luuakse Google Drive’i lehekülg, kus saab tekkinud küsimusi kas omavahel või üldžüriiga arutada (edastatakse parandajatele). Kui piirkond on suur ja seal on u 400 õpilast, siis kulub hindamiseks rohkem aega ja kindlasti on vaja mitut õpetajat (u 8-9 õpetajat võiks olla kindlasti). Ülesanded ei ole mahukad, loovteksti hinnata ei tule, seega ei tohiks hindamine väga kaua aega võtta.  Komisjonidel on vaja hinnata: nooremas vanuserühmas ülesande 3 lisaküsimus, ülesanne 4 (5 lauset) ja ülesanne 5 (8 lauset); keskmises vanuserühmas ülesande 3 lisaküsimus ja ülesanne 5 (10 lauset); vanemas vanuserühmas ülesande 3 lisaküsimus ja ülesanne 5 (12 lauset).

Lisaküsimuste korral palume pöörduda: Reili Argus, reili.argus@tlu.ee, 5185182 (36. emakeeleolümpiaadi žürii esimees).

 

Presidendi kõnekorje „Minust sõltub kõik“

President Kersti Kaljulaid kutsub taas kõiki 16–19aastaseid noori kaasa mõtlema ja Eestile kirjutama. „Tänavune aasta on olnud kodanikuõpetuse kiirkursus, kus oleme iga päev pidanud mõtlema sellele, et ühe inimese tegudest sõltub päriselt teiste elu, üks hääl võib saada otsustavaks, ühe inimese sõna võib muuta maailma meie ümber. Minust sõltub kõik – just sel teemal tahan seekord noorte mõtteid kuulda,“ ütles riigipea.  

„Võid sinna lõppu lisada hüüumärgi, kui usud, et iga oma teoga soovid luua keskkonda, kus saad ja tahad olla parim versioon iseendast. Või küsimärgi, kui vahel tundub, et sinust ei sõltu midagi. Kas igaühe panus on vaid sõnakõlks või ärkad sa igal hommikul teadmisega, et elu on elamist väärt vaid siis, kui koos raskustega võideldes pingutame ja ehitame Eestit tema riigipiiridest suuremaks,“ selgitas president Kaljulaid üleskutses.

Kõne võib olla paberil, videos, luule- või räpivormis, tehtud kambakesi või üksinda, pikkuseks maksimaalselt kuni 3 minutit või 5000 tähemärki. Kõne esitamise tähtaeg on 22. jaanuar ja parima kõne autor kannab selle ette riiklike teenetemärkide üleandmisel veebruaris.

Rohkem infot leiate siit: www.president.ee/et/kirjuta-eestile/

Riigipea videoüleskutset näete siin: https://www.youtube.com/watch?v=GrPKzBYcD54

Kommunikatsiooniosakond

Tel 631 6229

press@vpk.ee

EESi supervisioonid 2020. ja 2021. aastal

Oled oodatud EESi supervisioonile
Sel õppeaastal on võimalik valida kahe supervisiooni vahel – kas 3-tunnine kohtumine Tallinna vanalinnas või pikem kohtumine.
Esimene n-ö lühikese formaadiga supervisioon toimus 20. nov Tallinnas ja pikem 11.-12.12 Haapsalus.
2021. aasta kohtumised:
Lühemad kohtumised – 15.01, 19.02, 12.03, 9.04, 14.05.
Kahepäevased on 22.-23. jaanuaril ja 26.-27 märtsil.
Lühikest supervisiooni omaosalus on 25 eurot.
Pikema kohtumise omaosalus on 50 eurot.
EES väljastab vajadusel koolile arve.
Superviisor Epp Priimägi on õppinud psühhodraamat ja supervisiooni 6 aastat, lisaks on tal pikk supervisioonikogemus Ester Väljaosa ja Pille Isatiga. Ta on töötanud üle 10 aasta eesti keele ja kirjanduse õpetajana ja on NÜ TORE liikumise eestvedaja  ning nüüd on tal suur soov  olla abiks ta teile, head kaasteelised!
Registreeruda saab siin.