Autori admin postitused

Aasta keeleteo konkurss

Tunnusta tegusid, mis

🔹tõstavad eesti keele tuntust ja mainet,

🔹väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist,

🔹soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning

🔹edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Kandidaate oodatakse kuni 17. jaanuarini 2022.

Vaata lisa HTMi veebilehelt ja esita oma kandidaat: https://www.hm.ee/et/uudised/haridus-ja-teadusministeerium-kutsub-valima-2021-aasta-parimat-keeletegu?fbclid=IwAR2iEabIcsMwaSC3HBK8SvZmGAkV8f6_XEC1NXmjTqE5XwLL7C3-uFv5P5w

Jaga oma komakogemust

Millisena koma sulle mõjub, missuguseid emotsioone ja mõtteid tekitab? Pane kirja mõni tore meenutus kooliajast, õppimisest või õpetamisest, jaga kõige keerulisemat või toredamat komalauset. Võib-olla meenub sulle mõni komanali, soovid hoopis tervitada oma emakeeleõpetajat, koma olulisust esile tuua või on su sõbra hüüdnimi Koma. Ehk proovid moodustada lauseid, kus koma muudab lause tähendust, või fantaseerida teemal, mis juhtuks, kui koma olemas ei oleks.

Meenuta oma kokkupuuteid komaga ning lase loovusel lennata!

Loe edasi.

Eesti kirjanduse olümpiaadi eelvooru tulemused

 Moodle’i eesti kirjanduse olümpiaadi eelvoorus osales 35 võistkonda 9.-10. klassidest ja 50 võistkonda 11.-12. klassidest. Komisjon otsustas lõppvooru kutsuda 10 parimat võistkonda 9.-10. klassidest ja 20 parimat võistkonda 11.-12. klassidest. Lõppvooru jõudnud koolid on esitatud tähestikulises järjekorras. 

Eesti kirjanduse olümpiaadi lõppvoor toimub L, 2. aprillil 2022 kell 12.00 Tallinnas (konkreetne koht veel täpsustub, aga igal juhul Tallinnas). Märtsikuus saadetakse võistkondade kaptenitele ja juhendavatele õpetajatele täpsustatud info lõppvooru toimumise kohta. Lõppvooru teemad on samad mis eelvoorus: Anton Hansen Tammsaare ja  Andrus Kivirähki elu ja looming, rohkem rõhuasetusega loomingule kui elule. 

 9.-10. klassidest pääsesid lõppvooru järgmised koolid:

Kool Võistkonna kapten Juhendaja 
Kõrveküla Põhikool Säde Einasto Reet Rosenberg 
Kääpa Põhikool Merit Hass Liina Palgi 
Merivälja Kool Evely Borodits Kerli Nool 
Miina Härma Gümnaasium Maria Kuris Jana Kübar 
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Juuta Juhkental-Rus Kaire Pihelgas 
Tallinna Prantsuse Lütseum Maria Paavel Anneli Oidsalu 
Tallinna Reaalkool Karoli Maria Krause Reet Varik 
Valga Põhikool Mirtel Üllim Ene Sõstar 
Vanalinna Hariduskolleegium Joosep Matis Tõnisson Sanne Haab 
Ülenurme Gümnaasium Ats-Artur Ploomipuu Piret Rannast 

 11.-12. klassidest pääsesid lõppvooru järgmised koolid: 

 Kool Võistkonna kapten Juhendaja 
Gustav Adolfi Gümnaasium Margaret Oll Anu Kell 
Hugo Treffneri Gümnaasium Otto Richard Sokk Anett Pullerits 
Jakob Westholmi Gümnaasium Harriet Vassiljev Birgit Annast 
Keila Kool Liisa-Lotte Hein Tiina Murdla 
Kiili Gümnaasium Luise Lotta Sarv Rauno Alev 
Kose Gümnaasium Marja Liina Soasepp Ave Oja 
Läänemaa Ühisgümnaasium Birgitta Vare Monika Undo 
Miina Härma Gümnaasium Anabel Zopp Jana Kübar 
Noarootsi Gümnaasium Saara Jaanisk Tiit Kessel 
Nõo Reaalgümnaasium Marta Eliisabet Kask Ruth Maal 
Pirita Majandusgümnaasium Agnes Samarüütel Gerli Laanela 
Rapla Gümnaasium Karl Pärtel Aasrand Ülle Mäekivi 
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Heleri Liis Hannilo Laura Johanna Evisalu 
Tallinna Reaalkool Brigitta Ambur juhendaja puudub 
Tamsalu Gümnaasium Elerin Palk Mare Viks 
Türi Ühisgümnaasium Kai-Melli Kapten Averonika Beekmann 
Vanalinna Hariduskolleegiumi Villem Vesingi Sanne Haab 
Viimsi Gümnaasium Helina Lilleoks Kirsi Rannaste 
Viljandi Gümnaasium Anete Puusta Ulvi Võsa, Vilma Härmik 
Võru Gümnaasium Katrinka J. Savimägi Vesta Pille 

Vaata eelvooru küsimusi ja vastuseid siit.

Emakeeleõpetuse 2021. aasta sõber on Eesti Keeletoimetajate Liit

Pressiteade

EES annab kaheteistkümnendat korda välja aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber”.
Vastavalt statuudile määratakse nimetatud tiitel tunnustusena füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud eesti keelt, emakeeleõpetust Eestis ja toetanud seltsi eesmärke. Aunimetusega kaasneb auaadress ja meene.

EESi juhatus otsustas 1. novembril 2021, et „Emakeeleõpetuse sõbra” tiitel omistatakse Eesti Keeletoimetajate Liidule, organisatsioonile, mis seisab eesti kirjakeele normi ja hea eesti keele eest, hinnates selle rakendamisel korda ja kvaliteeti; liidule,  kus mõistetakse, et keel ei ole see, mis peab ainult vabaduste tõmbetuules lehvima, vaid ka see, kus selguse ja ilu huvides võib ja tuleb olla alalhoidlikum. Eesti Keeletoimetajate Liit on emakeeleõpetajaid kaasanud olulistesse aruteludesse, toetades nii emakeeleõpetajate seltsi põhimõtteid ning emakeeleõpetuse väärtusi.

Aunimetus antakse üle 6. novembril 2021 Pärnus emakeeleõpetajate seltsi sügispäevadel. 

Varem on emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse saanud Ülo Vooglaid, Kaja Kärner, Mari Tarand, Toomas Hendrik Ilves, Märt Treier, Fred Jüssi, Kristiina Ehin, Ivo Linna, Gaute Kivistik, Maarja Vaino ja Anu Lamp.

Kaja Sarapuu

EESi juhatuse esimees

56655623

Supervisioon

Turguta ennast supervisioonil 3.-4. detsembril 2021 Viljandis Grand Hotellis

Kui tunned, et vajad veidi uut energiat, turgutust, aega iseendale, siis tule supervisiooni!

Kui oled otsustanud tulla, kirjuta epp.priimagi@gmail.com ja kui sul on lisaküsimusi, siis ka neile vastan heal meelel. Ja kui sa eelistad individuaalset kohtumist, siis anna samuti teada – ära jäta end üksi!

Epp

Meie seltsi liige superviisor Epp Priimägi on õppinud psühhodraamat ja supervisiooni 7 aastat, lisaks on tal pikk supervisioonikogemus Ester Väljaosa ja Pille Isatiga. Ta on töötanud üle 10 aasta eesti keele ja kirjanduse õpetajana ja on NÜ TORE liikumise eestvedaja  ning nüüd on tal suur soov  olla abiks ta teile, head kaasteelised!

Eesti kirjanduse olümpiaad

Eesti Emakeeleõpetajate Selts korraldab 2021. aasta sügisel esimest korda eesti kirjanduse olümpiaadi.

Teema: Tammsaare ja Kivirähki elu ja looming.

Olümpiaad on eestikeelne, osaleda võivad kõikide Eesti koolide 9. – 12. klassi õpilased (ka venekeelsed koolid, eelduseks on eesti keele oskus).

Õpilasi hinnatakse kahes vanusegrupis: 9.-10. klassi õpilased (I, II ja III koht) ning 11.-12. klassi õpilased (I, II ja III koht).

Olümpiaadil osalevad 3-liikmelised võistkonnad

Olümpiaadi eelvoor on veebipõhine, iga kool võib panna välja ükskõik kui palju võistkondi, aga juhendaja-õpetaja peab tagama, et õpilased saavad töö sooritada arvutiklassis vm kontrollitud keskkonnas, kus ebaausad võtted (näiteks kõrvaliste isikute kaasamine vms) on välistatud. Igal võistkonnal peab olema vastutav juhendaja-õpetaja. 

Kõik võistkonnad peavad ennast registreerima hiljemalt N, 11. novembriks 2021.

Registreeruda saab siit: https://bit.ly/emakeelolympiaad2021

Veebipõhine eelvoor avaneb internetis N, 18. nov kell 13.00 – 14.00; juurdepääsuks vajalik info saadetakse iga registreerunud võistkonna juhendajale kaks päeva varem e-kirjaga. Eelvoorus on 20 küsimust nii Tammsaare kui Kivirähki elu ja loomingu kohta ning vastuste põhjal selgub paremusjärjestus, mille alusel saab lõppvooru 10 (9.-10. klass) + 10 (11.-12. klass) meeskonda. Lõppvooru kutsutakse 20 parimat võistkonda üleriigilise pingerea alusel, aga ühest koolist ainult parima tulemuse saavutanud võistkond (eraldi arvestus mõlemas vanuseastmes).

Lõppvoor toimub L, 27. nov 2021 kell 12.00 Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 16). Kaasa palume võtta kehtiva Covid-tõendi ja isikut tõendava dokumendi. Alla 18-aastased noored nakkusohutust tõendama ei pea, kaasa tuleb võtta vanust tõendav dokument (ID-kaart, õpilaspilet vms).

Lõppvoor on mnemoturniiri-laadne: võistkonnad vastavad kirjalikult, seejärel saab roteeruvalt iga meeskond üks kord vastata suuliselt. Õige vastus selgub kohe žürii kommentaaridest. Kirjalikud vastused hinnatakse jooksvalt ja nende põhjal kujuneb paremusjärjestus. Ka lõppvoorus on 20 küsimust. Lõppvooru küsimused on ühised, arvestus vanuseastmeti erinev.

Žürii on kolmeliikmeline: Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino, kirjanik Andrus Kivirähk ja EESi juhatuse esimees Kaja Sarapuu.

Kõik lõppvooru jõudnud õpilased saavad osalemist kinnitava diplomi.

Kuulutatakse välja I, II ja III koht kahes vanuseastmes (9.-10. klass ja 11.-12. klass).

Auhinnaks on kirjaniku autogrammiga raamatud, kinkekaardid ja teatripiletid.

Kontaktisik lisaküsimuste tekkimisel on EESi juhatuse liige Anu Kell; anu.kell@gag.ee

Eesti kirjanduse olümpiaadi toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

EESi juhatus

Kutse õpetajate suurkogule 23.08.2021

Lugupeetud seltsikaaslased!
20. augustil 2021 möödub 30 aastat Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest. Toetamaks noorte teadlikkust meie riigi loost ja kaasatust meie riigi ajaloo mõtestamisel, korraldab Riigikantselei koostöös erinevate partneritega noortele suunatud projekte, millest EES oli “Kiri peaministrile” kaaskorraldaja. Noorte kujunemisel on erakordne roll nii vanematel kui ka Eesti koolil ning õpetajaskonnal, seetõttu toimub Riigikantselei eestvedamisel 23. augustil Estonias Eesti õpetajate suurkogu. Samuti on Riigikantselei soov avaldada tänu õpetajatele südamega ja pühendunult tehtud töö eest. Olete oodatud osalema. 

Vaata kava SIIT.
Registreeri enda osalemine suurkogul SIIN.
EV iseseisvumise taastamise 30 kodulehel on toodud Eesti õpetajate suurkogu ülevaade, kava ja registreerimise link. Vt: https://30aastat.ee/sundmus/eesti-opetajate-suurkogu/
Avapostituse suurkogu kohta tegi HTM. Vt: https://www.facebook.com/haridusministeeriumJärgnevatel päevadel hakkavad ilmuma postitused koolide ja õpetajate ühenduste kohta. Seda nii IST30 lehel https://www.facebook.com/iseseisvusetaastamine30 kui ka HTMi lehel. 
Riigikantselei ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Kohtumiseni Estonias!
Juhatus

EES “Kiri peaministrile” peakorraldajana tänab peaministrit, riigikantseleid, võistlusest osavõtjaid, juhendajaid, žüriid, riigikantseleid ja EV iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva tähistamise toimkonda!

21. juunil toimus Stenbocki maja aias sõnaloomiminguvõistluse “Kiri peaministrile” lõpuüritus.

Riigikantselei uudis.

Stenbocki maja pildigalerii https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72157719438678504.

Seotud Facebooki postitused

https://www.facebook.com/iseseisvusetaastamine30/posts/129066089330989

https://www.facebook.com/stenbockimaja/posts/10157703254056386

https://www.facebook.com/kallaskaja/posts/4067924319990013

 

Viivi Maanso mälestuseks

Lahkunud on emakeeleõpetuse alustala ja hing, emeriitdotsent Viivi Maanso

Viivi Maanso 12.01.1929–11.04.2021

Emakeeleõpetuse grand old lady, Tallinna ülikooli emeriitdotsent Viivi Maanso elas ja töötas parema emakeeleõpetuse nimel: arendas emakeeleõpetuse metoodikat, koostas õpivara ja juhendas põlvkondade kaupa emakeeleõpetajaid.

Viivi Maanso teekond emakeeleõpetuse juurde algas soome-ugri keeleteaduse õpingutega Tartu ülikoolis aastatel 1947–1952. Tema esimeseks töökohaks oli Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut (praegune EKI), kust ta pärast aastast töötamist vallandati, kui selgus, et tema isa oli Siberis olnud. Sealt suundus Maanso Tallinna 16. keskkooli (endine Sikupilli kool, praegu asuvad hoones Kadrioru Saksa Gümnaasiumi algklassid) emakeeleõpetajaks, kus töötas kuni 1961. aastani. Innuka õpetajana asutas ta soome keele ringi, andis välja kooli almanahhi ja asus juhendama õpilasuurimusi. Paljude tollaste õpilastega jäi Maanso edaspidigi suhtlema.

Koolitöö hakkas suunama ka uurimishuvi: esimene emakeeleõpetusega seotud metoodikaartikkel ilmus 1960. aastal ja kandis pealkirja „Õpilaste stiili arendamisest“. Alates aastast 1961 pühendus Maanso ka põhitöökohaga emakeeleõpetuse uurimisele ja siirdus Teaduste Akadeemia juurde loodud pedagoogika teadusliku uurimise instituuti. 1970. aastal kaitses ta väitekirja „Ortograafiaoskus ja selle seos lugemisoskusega 5.– 8. klassis“. Aastatel 1973–1989 jätkas Maanso instituudi juures emakeelesektori juhina, õpetades paralleelselt emakeeleõpetajaid alates 1976. aastast praeguse Tallinna ülikooli juures, kuni 1989. aastal sai temast põhikohaga emakeeleõpetuse dotsent.

Tema algatusel loodi ülikoolis emakeeleõpetuse professuur, 2005. aastal asutati Maanso ärgitusel emakeeleõpetuse infokeskus, kabinet, kuhu kogutakse emakeeleõpetajaks õppijatele vajalikku õpivara ja talletatakse käsikirjaliste uurimuste kollektsiooni. Viivi Maanso eestvõttel ning koostöös Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumiga on keskus andnud välja eesti keele ja kirjandusõpetuse mõtteloo sarja „Eesti keele ruum“, mille juures Maanso osales koostaja, toimetaja ja autorina (vt Etera).

Viivi Maanso oli Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi asutaja- ja auliige, Emakeele Seltsi, Eesti Keeletoimetajate Liidu ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi auliige. Lisaks andis Maanso panuse paljude keeleõpetusega seotud komisjonide töösse, esimeste ainekavade koostamisse ja integreeritud emakeeleõpetuse juurutamisse. Tema tihe koostöö Soome Emakeeleõpetajate Liidu ja Opetushallitusega ning kursisolek uuema erialakirjandusega Eesti iseseisvumise alguses rajas teed ajakohasele ja moodsale emakeeleõpetusele Eestis.

Emakeeleõpetuse kõrval kujundas Viivi Maanso TLÜ teaduskeelekeskuse praktilistel kursustel teistegi teadlaste silmaringi teaduskeele ja terminiküsimustes. Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni pikaajalise liikmena osales ta rohkete õigekeelsusotsuste tegemisel ja kirjakeele korrastamises. Samuti kuulus Maanso 1979. aastal keeleõpetuse ja -korralduse komisjoni.

Viivi Maanso teadustöö keskmes oli püüd emakeeleõpetust paremaks muuta. Kesksed teemad olid õpilaste eneseväljendus- ja lugemisoskus, haridusterminoloogia, emakeeleõpetuse metoodika ja ajalugu. Aastatel 1971–2009 ilmus temalt 214 nimetust õppekirjandust: õpikud, töövihikud, kontrolltööd, etteütlused, metoodilised juhised.

Tema rikka elutöö on kolleegid koondanud pühendusteosesse „Emakeel südames“, mille kaante vahelt võivad lugejad leida meenutusi, tema taasavaldatud artikleid, teadustööde kokkuvõtte ja kolmekümneleheküljelise bibliograafia.

Viivi Maanso on pälvinud rohkelt tunnustusi: Wiedemanni keeleauhinna (2004), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001) ja vabariigi presidendi hariduspreemia (2011), riiklikud preemiad kasvatusteadustes 2009. ja 2015. aastal. Viimase autasu sai 85-aastane Maanso 2014. aastal ilmunud hariduse ja kasvatuse mahuka viiekeelse sõnaraamatu eest, mis valmis tema juhitud haridusterminoloogia töörühmas. Tunnustusest tähtsamaks on aga Maanso alati pidanud kordaminekut.

Kordaminekuid on tema eluteel olnud lugematul arvul. Viivi Maanso elav meel ja ärgitav suhtumine, hea sõna, ettevõtlikkus ja tegutsemisind koondas aktiivseid õpetajaid ja uurijaid. 2003. aastal andis Maanso oma töö üle Pille Slabinale, kes oli ka ise emakeeleõpetajaks õppinud just Maanso käe all. Pille Slabina meenutab: „Viivi oli küll kõrges eas, kuid oma ajast kindlalt ees. Juba 1990ndatel ei õpetanud Viivi loengukeskselt, vaid kasutas õpimappi, ning näitas, kuidas ise otsida ja tegutseda. Ta inspireeris, oli soe ja hea kuulaja ning toetas üliõpilaste enesearengut. Ta oli äärmiselt meeldejääv õppejõud.“ Slabina möönab, et Maanso innustas teda emakeeleõpetuse arendamisega tegelema ja õpinguid magistrantuuris jätkama.

Viivi Maanso panus on vorminud tänast emakeeleõpetust ja haridussõna vääramatul moel ning jääb saatma ka tulevasi põlvi. Tema indu, ärgitusvõimet ja sooja sõna jäävad mäletama paljud kolleegid ja endised üliõpilased. Viivit mälestavad emakeeleõpetajad, endised üliõpilased, kolleegid siin- ja sealpool lahte.

Tallinna Ülikool
Eesti Emakeeleõpetajateje Selts
Emakeele Selts
Eesti Keeletoimetajate Liit