Eesti Emakeeleõpetajate Selts
Valid HTML 4.01 Transitional
See koduleht töötab CM Simple peal
Serverit teenindab EENet
Külastusi:
EES > Õppekava

Õppekava


Kokkuvõte eesti keele ainekava tööversiooni analüüsist. 2009
Krista Mägi

Lühikese arutlusaja tõttu ei ole käesolev analüüs ammendav ega kõiki ainekava aspekte hõlmav, osutatakse peamiselt parandamist, täiendamist ja ümbersõnastamist vajavatele asjaoludele. Loodame, et sellest on ainekava koostajatele abi.

Kahjuks ei ole eesti keele ainekava tööversioonis suudetud kehtiva õppekava suuremaid probleeme kõrvaldada: 
õpikoormus ei ole vähenenud, pigem suurenenud; 
õpitulemused on ebamääraselt sõnastatud ega vasta ajaressursile;
ainekavasid ei ole suudetud lõimida, puudub ka ainesisene lõiming;
ainekava tekstis on hulgaliselt küsitavusi ja mitmeti mõistetavat sõnastust.


Kokkuvõtlikult

1. Õppe-eesmärgid on liialt avarad. Emakeeleõpetus on võtnud enda kanda liiga suure koorma. Antud tunniressursiga ei ole võimalik neid eesmärke saavutada.
2. Õpitulemused kogumahus ei ole reaalsed ega süsteemsed, esineb sõnastuse ebamäärasust, mistõttu neid ei saa täpselt mõõta ega hinnata.
3. Õppesisule on meelevaldselt ja erinevalt teiste ainete ainekavadest lisatud ka õppetegevused.
Õppesisu liigendus on ebaotstarbekas, mistõttu esineb palju kordamist ja ebaloogilist järjestust, sisujaotised on omavahel integreerimata. Sageli pole eristatavad põhi- ja alateemad. Esile on toomata põhimõisted. Aine maht on ilmselgelt liialt suur ega ole kooskõlas tundide arvuga. I ja II kooliaste on alakoormatud, III ülekoormatud (vt tabel). Ainekavas on palju ülearust,  suures osas korratakse seda, mis on olemas eelmise kooliastme või teiste ainete ainekavades. 
4. Õigekirja osakaal nii õpitulemustes kui ka õppesisus on lubamatult väike.

Peamine ülesanne ainekava korrastamisel peaks olema õppemahu vähendamine, nii et ainekava saaks olla reaalselt õppimise plaan.

Alammenüü